Päevatoimetaja:
Georgi Beltadze
+372 666 2180
Saada vihje

Politseinike jõululood: kuidas käitusid liiklushuligaanid pühadekaarte saades?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Pühadekaart politseilt.
Pühadekaart politseilt. Foto: Politsei- ja piirivalveamet

Politsei- ja piirivalveamet jagas liiklusrikkujatele jõuludeks 1500 neid manitsevat jõulukaarti, millest osa viisid politseinikud kohale isiklikult. Reageeringud ulatusid mõistvast suhtumisest ülbitsemise ja sõimuni.

«Tänavu hukkus Eesti liikluses ligi 100 inimest, viga sai üle pooleteise tuhande. Suur osa nendest õnnetustest on seotud lubatud sõidukiiruse ületamise, joobes juhtimise või oma sõiduoskuste ülehindamisega,» seisab kaardil. «Püüa uuel aastal sõita nii, et saaksid järgmisel aastal samal ajal täie kindlusega öelda - tegin kõik, et hoida ennast ja teisi liiklejaid.»

Liiklejate mõjutamiseks on kasutatud erinevaid liiklusohutuskampaaniaid eri vormi ja sihtgrupiga. Siiani on liiklusohutuskampaaniate mõte olnud see, et viia sõnum võimalikult paljude liiklejateni. Sel aastal otsustas aga politsei, et fookusesse võetakse konkreetselt need inimesed, kes on viimastel aegadel liiklusrikkumistega eriliselt silma jäänud.

PPA seletas, et kaks jõulukaarti tooma tulnud mundris politseiametnikku kodu ukse taga põhjustasid enamasti ühesuguse reaktsiooni, kõik arvasid, et teatama tullakse kellegi lähedase surmast. Seekord õnneks sellest teatama ei pidanud.

Põhjust, miks liiklusrikkujaid jõulude ajal šokeeritakse selgitab Lääne prefektuuri liiklustalituse juht Sander Peremees: «Teada on, et parim viis inimese mõjutamiseks on vahetu suhtlemine.»

Ta seletas, et erinevalt varasemast põhineb täna rikkuja ja politseiniku suhtlemine protokolli või trahviotsuse koostamisel. Varem pidid rasked võis süstemaatilised rikkujad oma otsusele tulema järele vastavasse komisjoni, kus siis inimese enda käest uuriti toimepandu tausta.

«Nüüd on see asendunud veerandtunnise protokolli vormistamisega, mille käigus rikkuja mõtted võivad olla hoopis mujal,» seletas ta. «See on üks peamisi põhjuseid, miks otsustasime valmistada jõulukaardid, mille abil koputada nende inimeste südametunnistusele. Lääne prefektuuris viisime kaardid adressaatidele kodukülastustega. Nagu oodata oligi, reageerisid kaardisaajad erinevalt, valdavalt siiski positiivselt.»

Kaardisaajad ja nende taust oli väga erinev, nii nagu ka see, kuidas neid kaarte õnnestus või ei õnnestunud üle anda.

«Nii mõneski kohas tõrjusid tigedad koerad politseiametnikke eemale. Mõnes kohas tuli kaart anda naabritele, kes lubasid selle liiklusrikkujale ise kätte anda,» rääkis Peremees. «Samas oli ka hommikumantlis edukal järjel olevaid inimesi, keda nende möödunud aastal tehtud rikkumistele suunatud tähelepanu täiesti külmaks jättis.»

Eriti huvitavaid reaktsioone täheldasid piirkonnapolitseinikud nende inimeste puhul, kes muidu väga valjuhäälsed on olnud. Mitmed neis taltusid ja väga vagusi soovisid politseinikele vastu häid pühi ja läksid tuppa tagasi. Olevat olnud tunda, et neile läks see sõnum tõesti korda ja neil oli endalgi vähemalt sellel hetkel tehtu pärast piinlik.

Lääne prefektuuri haldusalas esines ka kurioosseid juhtumeid ja siin on välja toodud neist ametnikele teravamalt meeldejäänud:

Episood 1

Järvamaal Väätsa vallas oli kaardi adressaadiks liiklusrikkujast naisterahvas. Kaarti üle andmas käinud politseipatrull sai üllatusliku kogemuse osaliseks. Värskelt kaardi saanu sõimas politseinikke üpris vängete sõnadega ning jõudis lõpuks isekeskis arusaamale, et hoopiski politsei peab tema ees vabandama.

Et saadud emotsioon vaid sõnadeks ei jääks, siis lubas naine kaardi porri heita. Politseinikel käskis ta aga oma õuelt lahkuda ning lõpuks kaarti vastu võtma üldse ei soostunud. Politseinikel oli aga hea meel, sest paistis, et liiklusrikkuja vaatamata oma tegudele, oli veel elu ja tervise juures.

Episood 2

Politseinikud helistavad korteri uksekella. Ukse avab pahura olekuga pereisa, kes ilmse vastumeelsusega ametnikke tervitab. Politseinikud paluvad perepeal poeg uksele kutsuda, sest soovivad talle jõuludeks kaardi anda.

«Mendid tulid,» hõikab isa ukselt.

«Ah, kitsed vä?» kostub perepoja vastuseks kuskilt korterisopist. Perepoeg veab end laisalt uksele ja silmitseb kaarti. Sellepeale tunnistab rikkujast nooruk, et kaardi mõte on talle siiski arusaadav ja pilt mõjukas.

Episood 3

Pärnus, Raeküla vaikses elamurajoonis elab perekond, kus perepoeg on üks nendest rikkujatest, kellele viiakse jõuludeks kaart. Uksele tuleb ema, kes kutsub kaarti vaatama kogu perekonna. Üksmeelselt nenditakse, et tegemist on hea aktsiooniga. Perekond avaldab lootust, et ehk toob see poisile mõistuse pähe.

Episood 4

Patrullis olevad nais- ja meespolitseinik sisenevad turvakodus ühte tuppa ja oma nime kuuldes tõuseb krapsti tooli pealt püsti vibalik nooremapoolne mees. Mehel on seljas triiksärk ja jalas värvi kaotanud pika pesu püksid.

Liiklushuligaan tõmbab särgi sirgu ja jääb tikksirgelt patrulli ette seisma. Patrull selgitab, milleks nad tulnud on ja ulatavad kaardi ning helkuri. Mees tänab kätt surudes meespolitseinikku ja seejärel naispolitseinikule kätt ulatades küsib: «Kas musi ka saab?»

Episood 5

Pimedal ja vihmasel jõulueelsel õhtul Saaremaal Nasva külas viidi jõulukaarti seal elavale liiklusrikkujale, kes hakkas möödunud aastal silma kuue rikkumisega. Maja ees tervitas politseiametnikke kurjalt haukuv koer ja vihmaveest kogunenud miniatuurne järv.

Jõudes takistuste kiuste ukseni, vastas uksekellale patuoina näoga liiklusrikkuja, kes arglikult päris: «Mis nüüd siis on?»

Ametnikud tutvustavad end ja ütlesid, et tulid koputama ta südametunnistusele, et ta järgmisel aastal kohusetundlikum liikleja oleks. Sellepeale patustanu elavnes ja lubas rõõmsal häälel järgmisel aastal kindlasti paremini käituda.

Episood 6

Liiklusrikkujatele mõeldud kaart ulatatakse keskealisele mehele, kelle kõrval seisab raevukas ja kõval häälel tänitav naine.

«Näe, jah, ei saa siis kuidagi seda ülevaatust autole tehtud,» parastas tõre proua. Ilmselt pidi mees veel naise pahurat sõimu kaua taluma, kuid politseiametnikud pääsesid seekord minema.

Episood 7

26. detsembril mindi Raplamaal viima jõulukaarti rikkujale, kes elas Raka külas. Talu sissesõidu tee ääres tervitas ametnikke pikali langenud suur kuusk, millest sai napilt mööda sõita.

Vahetult enne maja oli teele langenud veel üks puu. Politseinikud olid sunnitud auto puu ette jätma ja pugesid looduse stiihia poolt tekitatud takistuse alt läbi. Uksel tervitasid kaarditoojaid kaks saagidega meest. Üks neist oli see, kellele oli mõeldud liiklusrikkujate jõulukaart.

Noormees võttis kaardi vastu, kuulas ametnike jutu ära ja kaardile kordagi pilku heitmata, viskas selle kuurialusesse. Õnneks mitte maha. Oli aru saada, et neil on majapidamises kiire päästetegevus pooleli. Väljas puhus kohutav tuul, lagedal väljal oli ametnikelgi püsti püsimisega raskusi.

Politseinikud suundusid auto juurde tagasi, pugesid taas puu alt läbi. Äkki röögatas üks paarimeestest: «Jookse!»

Talu kõrvalhoone katuselt kerkisid lahti pikad plekist tahvlid ja hakkasid lendama otse politseinike suunas. Tänu kiiretele jalgadele pääseti seekord vigastusteta. Eemalt oli veel näha, kuidas kaugeneva taluhekk enda külge lendlevaid katusepleki tahvleid kogus. Võis vaid kõigevägevamat tänada, et midagi hullemat ei juhtunud.

Episood 8

Esimesel korral kui politseinikud liiklusrikkujast noormehe ukse taha jõuavad, ärkab patustaja just alkoholiuimast ja ei saagi aru, mis toimub. Teisel katsel on noormees ootamatult kodust eemal.

«Läks Kuresaarde isa külastama,» väidab kasuema. Hiljem helistab noormees politsei hädaabinumbrile ja ütleb, et on pealinnas ning politseinik võib mõnel teisel päeval teda kodust otsima tulla, kui tahab.

Episood 9

On 24. detsember, Pärnu kesklinna jalgsipatrull liigub mööda kesklinna äärseid väikseid tänavaid. Samas piirkonnas elab ka üks paadunud liiklusrikkujatest, kellele politsei- ja piirivalveamet on teinud jõulukaardi. Väljas kallab vihma nagu oavarrest, ja patrullis olevate ametnike riided on läbi vettinud. Maja, kust liiklushuligaani otsitakse on räämas, kuid see pole mingi üllatus. Uksekellad puuduvad või ei tööta üldse. Viimase võimalusena koputatakse aknale. Koputuse peale ilmub korravalvurite suureks üllatuseks hoopis koer. Tundub, et maja on maha jäetud.

Tagasi üles