Kohus: Kunman sai süüdistuse Reiljani ebausaldusväärsete ütluste tõttu (1)

Kohus leiab, et Kunmanile kuuluvas AS-is Silikaat Grupp nõunikuna töötanud Villu Reiljani ütlused ei ole tervikuna usaldusväärsed ning sisuliselt tugineb kogu Kunmani vastu esitatud süüdistus neil tõenditel, mis on tulnud vaid ühest isikulisest allikast ehk Villu Reiljani sõnadest.

«Kohus ei saa mitte kuidagi välistada, et Villu Reiljan, kes oli juba aastaid teinud jõulueelseid viisakusvisiite Edgar Savisaare juurde ja olles 2014. aastal vahetult enne järjekordset visiiti kuulnud Kunmani muredest seoses tütre maja ehitusega, otsustas omal initsiatiivil antud küsimust mainida ka linnapeale, rääkides ühtlasi ka sellest, et on võimalus MTÜ Eesti Keskerakonda annetusega toetada,» nentis kohus motiveeritud otsuses.

Kohtu hinnangul on Reiljani poolt antud ütluste puhul kahtlustäratav asjaolu, et kohtuistungil möönis Reiljan, et temale tehtud etteheited on põhjendatud, seevastu kohtueelses menetluses väitis ta, et ei ole kindlasti toime pannud kuritegusid. «Nimetatu tõendab, et Villu Reiljan on selles osas oma seisukohta muutnud diametraalselt ja kohus ei saa välistada, et ta on seda teinud nendel motiividel, millised on esile toonud kaitsja,» märkis kohus.

Kohus nõustus kaitsjate Kristi Rande ja Paul Keresega, et Reiljan oli temale süüks pandava teo pannud süüdistuse kohaselt toime katseajal ja süüdimõistmise korral ähvardas teda, kui varem korruptsioonikuritegude eest süüdimõistetud isikut, reaalne vangistus.

«Seetõttu võiski üks põhjustest kokkuleppemenetlusega nõustumiseks olla soov kiiresti kohtumenetlusest pääseda, saada karistuseks rahaline karistus ja mitte kanda reaalset vangistust. Kohtu hinnangul on see asjaolu, millest ei saa mööda vaadata,» tõdes kohus.

«Seetõttu leiab ka kohus, et Kunmani ütlused selle kohta, et Reiljan temaga neil teemadel rääkis, selgitas, et tal ei ole teist võimalust ja et ta ei taha vangi minna, on eluliselt vägagi usutavad ja usaldusväärsed,» nentis kohus.

Kohus tõdes, et jääb vähemalt kahtlus, et Reiljan tegutses Edgar Savisaarega 2014. aasta 15. detsembri kohtumisel omal initsiatiivil. «Tal oli soov oma «bossi» probleem lahendada, sidus selle probleemi lahenduse pool aastat varem bossiga peetud annetuse teemaga ja lootis eduka probleemi lahenduse korral enda kui tubli nõuniku niinimetatud aktsiaid tõsta,» selgitas kohus.

Kohus jõudis seisukohale, et Reiljani kui peamise tõendiallika ütlused ei ole usaldusväärsed selles osas, et Kunman soovis, et Reiljan läheks Savisaare juurde ja pakuks talle Keskerakonnale annetamiseks 20 000 eurot ning saaks vastutasuna loa jätkata Sihi tänav 108 ehitusega.

Vandeadvokaat Kristi Rande ütles BNS-ile, et maakohtu otsus Vello Kunmani puudutavas osas on igati õige ja kattub sellega, millisel positsioonil on kaitsjad olnud kogu menetluse vältel.

«Kaitsjad on algusest peale olnud veendumusel, et Villu Reiljani ütlused ei ole usaldusväärsed. Villu Reiljan andis kohtus ütlusi prokuratuuriga sõlmitud kokkuleppe tulemusel ning selle raames. Tema poolt ütluste andmine oli kantud soovist vältida vangistust, milline teda reaalselt ähvardas. Sellele asjaolule sai viidatud juba kaitsjate avakõnes,» märkis Rande.

Rande sõnul on õige kohtu järeldus, et keegi ei üritanud mõjutada Sihi 108 ehitusega vastuvõetud otsuseid ning Vello Kunman soovis kõike teha seaduslikult. «Vello Kunmani ütlused luges kohus tervikuna usaldusväärseteks. Sisuliselt on Vello Kunman mitme aasta vältel pidanud selles menetluses kaasas olema peamiselt põhjusel, et Villu Reiljan haaras initsiatiivi asjade ajamisel, paraku vales suunas ja viimases hädas enda päästmiseks läks kaasa süüdistuse survega ning andis ütlusi, millised ei vasta tõele,» nentis Rande.  

Kohtuprotsess algas Harju maakohtus 2017. aasta 12. juunil, kui kõik süüdistatavad kinnitasid, et nad ei tunnista end süüdi. Vaid kohtu all olnud ekspoliitik Villu Reiljan võttis süü omaks ning tema osas lahendas kohus süüasja kokkuleppemenetluses.

2017. aasta oktoobris kinnitas maakohus Reiljani altkäemaksu vahendamise kriminaalasjas riigiprokuratuuriga sõlmitud leppe, mille järgi pidi Reiljan karistusena maksma riigile veidi üle 33 000 euro.

Tänavu jaanuaris mõistis maakohus Keskerakonna eksjuhi Edgar Savisaarega seotud korruptsioonisüüasjas kohtu all olnutest süüdi vaid Keskerakonna veterani Kalev Kallo. 

Kohus leidis, et Kallo süü korruptsioonis on tõendatud ja tal tuleb kanda tingimisi poolteise aasta pikkune vangistus. Ettevõtjad Aivar Tuulbergi ja Vello Kunmani mõistis kohus õigeks. Ärimees Alexander Kofkini osas lõpetas kohus menetluse aegumise tõttu.

Kohus määras Kallole kaheaastase katseaja ning mõistis temalt menetluskuludena välja 876 eurot. Keelatud annetuse tegemise süüdistuses mõistis kohus Kallo õigeks.

Kohus mõistis Vello Kunmani altkäemaksu andmise süüdistuses õigeks ja kohus mõistis riigilt tema kasuks välja tema poolt kantud õigusabikulud 39 310 eurot ja 57 senti. Kohus mõistis Aivar Tuulbergi altkäemaksu andmise süüdistuses õigeks ja mõistis riigilt tema kasuks välja tema poolt kantud õigusabikulud 116 269 eurot ja 72 senti.

Aleksander Kofkini suhtes otsustas kohus kriminaalmenetluse lõpetada mõistliku menetlusaja möödumise tõttu ja mõistis riigilt tema kasuks välja õigusabikulud 79 197 eurot.

Kohus vabastas aresti alt Edgar Savisaarele kuuluva sularaha 80 000 ja see kuulub Savisaarele tagastamisele kohtuotsuse jõustumisel. Samuti mõistis kohus riigilt Savisaare kasuks välja tema poolt kantud õigusabikulud 3237 eurot.

Mullu 18. juunil tunnistas ettevõtja Hillar Teder, et 2014. aastal rahastas ta varjatult Keskerakonda. Pärast Tederi antud ütlusi rahuldas kohus prokuratuuri taotluse ja lõpetas tema kriminaalasja oportuniteediga. Teder pidi tasuma kriminaalmenetluse lõpetamise eest riigi tuludesse sunniraha 200 000 eurot.

Ühtlasi tegi kohus mullu juuni keskel määruse, millega eraldas juriidilise isikuna kohtu all oleva Keskerakonna materjalid eraldi menetlusse, kuna partei oli avaldanud soovi minna riigiprokuratuuriga karistuse osas kokkuleppele. See ka sündis ning Keskerakonnal tuli tasuda riigituludesse 25 000 eurot. 

2018. aasta detsembri lõpus tegi riigikohus otsuse, millega Edgar Savisaar vabastati tema tervisliku seisundi tõttu kohtu alt. 

Riigiprokuratuur süüdistas Savisaart Tallinna eelarvevahendite kasutamises enda ja Keskerakonna huvides ehk omastamises suures ulatuses, samuti neljas altkäemaksu võtmises, rahapesus ning Keskerakonnale suures ulatuses keelatud annetuse vastu võtmises.

Savisaarele altkäemaksu andmises süüdistatuna on kohtu all ettevõtjad Aivar Tuulberg, Alexander Kofkin ja Vello Kunman.

Tallinna linnavolikogu endist esimeest ja praegust riigikogu liiget Kalev Kallot süüdistab prokuratuur kaasaaitamises altkäemaksu andmisele ja võtmisele ning Savisaarele altkäemaksu vahendamises süüdistati ekspoliitik Villu Reiljani.

Omastamisele kaasaaitamises süüdistatavana oli kohtu all ka Põhja-Tallinna linnaosavanema endine asetäitja Priit Kutser, kuid tema suhtes lõpetati menetlus oportuniteediga.