Savisaare kriminaalasja motiveeritud otsus hõlmab 75 lehekülge (9)

BNS-i andmetel peaks kohtunik Anne Rebase koostatud otsus menetlusosalisteni jõudma neljapäeva pärastlõunal.

Jaanuari keskel mõistis maakohus korruptsioonikaasuses kohtu all olnutest süüdi vaid Keskerakonna veterani Kalev Kallo. Kohus leidis, et Kallo süü korruptsioonis on tõendatud ja tal tuleb kanda tingimisi poolteise aasta pikkune vangistus. Ettevõtjad Aivar Tuulbergi ja Vello Kunmani mõistis kohus õigeks. Ärimees Alexander Kofkini osas lõpetas kohus menetluse aegumise tõttu.

Kohus määras Kallole kaheaastase katseaja ning mõistis temalt menetluskuludena välja 876 eurot. Keelatud annetuse tegemise süüdistuses mõistis kohus Kallo õigeks.

Kohus mõistis Vello Kunmani altkäemaksu andmise süüdistuses õigeks ja kohus mõistis riigilt tema kasuks välja tema poolt kantud õigusabikulud 39 310 eurot ja 57 senti. Kohus mõistis Aivar Tuulbergi altkäemaksu andmise süüdistuses õigeks ja mõistis riigilt tema kasuks välja tema poolt kantud õigusabikulud 116 269 eurot ja 72 senti.

Aleksander Kofkini suhtes otsustas kohus kriminaalmenetluse lõpetada mõistliku menetlusaja möödumise tõttu ja mõistis riigilt tema kasuks välja õigusabikulud 79 197 eurot.

Kohus vabastas aresti alt Edgar Savisaarele kuuluva sularaha 80 000 ja see kuulub Savisaarele tagastamisele kohtuotsuse jõustumisel. Samuti mõistis kohus riigilt Savisaare kasuks välja tema poolt kantud õigusabikulud 3237 eurot.

Mullu oktoobris lõppenud kohtuvaidluses kinnitasid kõigi kohtualuste kaitsjad, et prokuratuuri süüdistus on tõendamata ja nende kaitsealused pole kuritegusid toime pannud.

Viimase sõna õigust kasutasid kõik protsessi lõpuks kohtu alla jäänud süüdistatavad ehk Kalev Kallo, Aivar Tuulberg, Alexander Kofkin ja Vello Kunman. Ka nemad kordasid üle juba protsessi ajal kõlama jäänud seisukoha, et pole süüdistuses märgitud tegusid toime pannud. 

Prokurör taotles poliitik Kalev Kallo, ehitusettevõtja Aivar Tuulbergi ja ärimees Alexander Kofkini süüdimõistmist ja nende karistamist reaalse vangistusega ning ärimees Vello Kunmanile tingimisi vangistust. 

Prokurör nõudis Kallole pooleteise aasta pikkust vangistust, millest kolm kuud tuleks mehel reaalselt vanglas veeta, ülejäänud karistusaeg aga kanda tingimisi kolmeaastase katseajaga. 

Kofkinile ja Tuulbergile nõudis süüdistaja kaheaastast vangistust, millest tuleks trellide taga veeta kolm kuud ja ülejäänud karistusaeg kanda tingimisi kaheaastase katseajaga.

Ärimees Vello Kunmanile küsis prokurör üheaastast tingimisi vangistust kaheaastase katseajaga.

Mullu 18. juunil tunnistas ettevõtja Hillar Teder, et 2014. aastal rahastas ta varjatult Keskerakonda. 

Pärast Tederi antud ütlusi rahuldas kohus prokuratuuri taotluse ja lõpetas tema kriminaalasja oportuniteediga. Teder pidi tasuma kriminaalmenetluse lõpetamise eest riigi tuludesse sunniraha 200 000 eurot.

Ühtlasi tegi kohus mullu juuni keskel määruse, millega eraldas juriidilise isikuna kohtu all oleva Keskerakonna materjalid eraldi menetlusse, kuna partei oli avaldanud soovi minna riigiprokuratuuriga karistuse osas kokkuleppele. See ka sündis ning Keskerakonnal tuli tasuda riigituludesse 25 000 eurot. 

2018. aasta detsembri lõpus tegi riigikohus otsuse, millega Edgar Savisaar vabastati tema tervisliku seisundi tõttu kohtu alt. 

Riigiprokuratuur süüdistas Savisaart Tallinna eelarvevahendite kasutamises enda ja Keskerakonna huvides ehk omastamises suures ulatuses, samuti neljas altkäemaksu võtmises, rahapesus ning Keskerakonnale suures ulatuses keelatud annetuse vastu võtmises.

Savisaarele altkäemaksu andmises süüdistatuna on kohtu all veel ettevõtjad Aivar Tuulberg, Alexander Kofkin ja Vello Kunman.

Tallinna linnavolikogu endist esimeest ja praegust riigikogu liiget Kalev Kallot süüdistab prokuratuur kaasaaitamises altkäemaksu andmisele ja võtmisele ning Savisaarele altkäemaksu vahendamises süüdistati ekspoliitik Villu Reiljani.

Omastamisele kaasaaitamises süüdistatavana oli kohtu all ka Põhja-Tallinna linnaosavanema endine asetäitja Priit Kutser, kuid tema suhtes lõpetati menetlus oportuniteediga.

Kohtuprotsess algas Harju maakohtus 2017. aasta 12. juunil, kui kõik süüdistatavad kinnitasid, et nad ei tunnista end süüdi. Vaid kohtu all olnud ekspoliitik Villu Reiljan võttis süü omaks ning tema osas lahendas kohus süüasja kokkuleppemenetluses.

2017. aasta oktoobris kinnitas maakohus Reiljani altkäemaksu vahendamise kriminaalasjas riigiprokuratuuriga sõlmitud leppe, mille järgi pidi Reiljan karistusena maksma riigile veidi üle 33 000 euro.