Peapiiskop Viilma: kui tulevad numbrid, algab statistika ja lõpeb inimlik mõõde

Avaldame EELK peapiiskop Urmas Viilma postituse täiesmahus.

«Täna tõi koroonaviirusest tingitud haigestumine Eestimaale ohvri... Mis oli tema nimi? Mina ei tea... Mina ei peagi teadma, sest Jumal teab. Jumal tunneb meist igaüht nimepidi. Jumal tundis ka seda õnnetut hinge, kelle on enese juurde vastu võtnud.

Mulle ei meeldi absoluutselt see, et selle surmaga alustas ajakirjandus loendamist. Kõikide meediakanalite vastava uudise pealkirjas seisab, et Eestis suri esimene inimene koroonaviirusesse. Esimene?! See justkui paneb meid valmis, et järgneb teine, kolmas, ...

Miks me juba loendame? Kui tulevad numbrid, algab statistika ja lõpeb inimlik mõõde. Me teeme pidevalt statistikat: terrori- ja sõjaohvritest, Siberisse küüditatutest ja seal surnutest, tule- ja liiklusohvritest, surnult sündinutest, abortidest, enesetapjatest, üledoosidest, aidsi-, infarkti- ja vähiohvritest, näljasurmadest, jne... Tegelikult räägime ju alati inimestest!

Doris Kareva on kirjutanud:

«Mis on inimene?

Kas ingli vari?

Või igatsushüüd hingeühtsuse poole?

Igaüks meist on pill,

läbi mille võrratuid viise

vilistab Jumala tuul:

hoia,

küll siis hoitakse sind»

Täna suri koroonaviirusest tingitud haigusesse meie kõigi ligimene - inimene, kes oli kellelegi väga armas ja lähedane. Minu kõige siiram kaastunne neile, kes oma armsa kaotasid. See armas hing ei olnud kindlasti number, kellest algab statistika. Ta oli armas kallis hing... Ka Jumalale!

Seepärast soovingi: Jumalaga, hea hing - Issand olgu Sinuga! Paistku Sulle igavene valgus...

Ja veel... Aitäh, kõigile arstidele ja meditsiinitöötajatele, kes püüdsid sedagi naist hinges hoida. Kõigile, kes teda ravisid, hooldasid, hoidsid ja kaitsesid - tegid kõik, mida said, et hoida elu. Tean, et olete andnud endast kõik sel raskel ajal ja olete valmis seda tegema kõigi meie nimel jätkuvalt. Andku Jumal teile jõudu, nii vaimset kui füüsilist jõudu, vastu pidamiseks oma ennastsalgava teenimistöö jätkamisel. Olge hoitud!»