UUED PIIRANGUD ⟩ Kaubanduskeskustes jäävad lahti vaid toidupoed ja apteegid (31)

Alates 25. märtsist tuleb avalikus kohas (näiteks välised mängu- ja spordiväljakud, rannad, promenaadid, tervise- ja matkarajad) ja siseruumis (välja arvatud kodus) hoida teiste inimestega vähemalt 2 meetrit vahet. Avalikus kohas tohib koos viibida kuni kaks inimest. Piirang ei kehti koos viibivatele ja liikuvatele peredele ning avalike ülesannete täitmisel.

Alates 27. märtsist on kaubanduskeskused suletud. Avatuks jäävad toidupoed, apteegid, telekommunikatsiooni ettevõtete müügikohad, pangakontorid, pakiautomaadid ning kauplused, kus müüakse või laenutatakse abivahendeid ja meditsiiniseadmeid abivahendi kaardi või meditsiiniseadme kaardi alusel. Söögikohtades on lubatud vaid toidu kaasamüük. Sisse- ja väljapääsude juures tuleb tagada desinfitseerimisvahendite olemasolu. 

Peaminister Jüri Ratas teatas, et avatuks jäävad eraldiseisvad poed. 

Alates 27. märtsist tuleb õhtul kella 22st sulgeda söögikohad, baarid ja teised lõbustusasutused, välja arvatud toidu kaasamüük ja toidu kojuvedu. Samast päevast on ka suletud meelelahutuskohad nagu näiteks näiteks keegel, piljard, vesipiibukohvikud, bowling, täiskasvanute klubid. 

«Eesti on olnud väga tugev naabrivalve ühiskond, kus me seisame selle eest hea, et ka naabril läheb hästi, ja nüüd peame seda rakendama,» ütles Ratas, lisades, et kui liikumispiirangute nõudeid ei rakendata, tuleb selle eest ka sanktsioon. Ratas loodab, et ettevõtted pankrotistuvad vähe või üldse mitte. 

Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi professor Irja Lutsar märkis, et teatud meetmete tugevdamine on praegu näidustatud, et see viirus saaks Eestis kontrolli alla. «Just see isoleerimine. Oleme selles staadiumis, et meil ei ole «mina» ühiskonda. Saan aru, et koduses karantiinis pole olla meeldiv, aga peame mõtlema, et kui ma olen ohtlik teistele, siis kaitsen neid, et ei nakata teisi,» ütles Lutsar. 

«Sellised meetmed Singapuris töötasid, me olema ka väike riik, miks ei peaks need ka Eestis töötama,» lisas Lutsar. 

Ta lisas, et esialgsete prognooside järgi peaks Eestis jaguma nii ravi- kui ka intensiivravikohti. «Samas peame neid mudeleid edasi vaatama juba homme,» rääkis Lutsar. «Arvestades intensiivravi ressurssi Eestis on väga oluline ennetada tervishoiusüsteemi hüppelist ülekoormust,» ütles Irja Lutsar. 

«Inimene, kes on puutunud kokku või kel on kahtlus, et nad on viirusega kokku puutunud, ei tohi kindlasti väljaspool kodu kellegagi lävida. Järgida tuleb rangeid isolatsioonireegleid ning püsida siseruumides 14 päeva. Haigestunud inimene peab püsima kodus tervenemiseni, mille üle otsustab perearst. Ainult nii suudame me viiruse levikut vaos hoida,» lisas Lutsar.