/nginx/o/2012/01/05/902458t1ha6e1.jpg)
Riigikontrolli kohalike omavalitsuse auditi osakonna peakontrolör Airi Mikli leidis, et haridus- ja teadusministeeriumi ülevaate «Õpetajate palgavahenditeks 2010. aastal eraldatud riigieelarve toetus ning õpetajate tegelike palgakulude võrdlus» tabelis kasutatud võrdlusmeetod ja andmestik ei võimalda teha järeldusi, nagu ei kasutaks omavalitsused kogu õpetajatele palga maksmiseks eraldatud raha ettenähtud viisil.
«Kindlasti ei saa teha selliseid järeldusi, nagu eile meedias kõlas, et «kuna umbes pooled omavalitsustest maksid õpetajatele vähem kui riik eraldas, kulus sedaviisi ligi 90 miljonit krooni ebasihipäraselt»,» ütles Mikli.
Mikli arvates võib haridusministeeriumi tabelites olla jäänud arvestamata tervete gruppidele eraldatud raha ja võrdluse alus ei ole korrektne. Omavalitsustele riigieelarve toetusfondist hariduskuludeks eraldatud raha, mis sisaldas endas palgaraha, õppevahendite raha jm, on arvestuslik.
«Haridustoetuse komponentide lõikes tehtud arvutused on arvestuslikud ning kooliomanikud või koolid ei ole kohustatud neid eraldiste kasutamisel järgima,» sõnas Mikli.
Mikli sõnul on ka hariduskulude hulgas lisaks munitsipaalkoolidele arvestatud toetust ka erakoolidele. Erakoolidele arvestatud toetus eraldatakse asukohajärgsele kohalikule omavalitsusüksusele, kelle otsustada on hariduskulude toetuse jaotus piirkonna munitsipaal- ja erakoolide vahel.
«Põhimõte, mille vastu koolid eksida ei tohi, on pedagoogidele kehtestatud miinimumpalga maksmine. Väidet, et omavalitsused selle vastu oleksid eksinud, esitatud ei ole,» kinnitas Mikli.
Ka ülevaade ise on alles saadetud omavalitsustele, et saada omavalitsustelt selgitusi ja vastuseid.
«Seega on praegu ennatlik midagi väita,» kinnitas peakontrolör.
Riigikontrolli on teemaga põhjalikult tegelnud mõne aasta eest - 2007. aasta pedagoogide palgaraha kasutamise audit tõi küll välja probleeme palgaraha kasutamisel, kuid mitte seda, et ettenähtud miinimumpalga maksmisel oleks eksitud.
/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)