Kriis on löönud ilutöötajad kahte leeri (3)

«Tasuta protseduuri pakkumine on kõigile teadaolevalt hea ja töötav turundusnipp edaspidiste klientide leidmiseks,» teatas kosmeetikute liit, «kuid antud olukorras on see terviseameti kehtestatud reeglite räme rikkumine.»

Vähe sellest. Järgmise sammuna saatis kosmeetikute liit esmaspäeval valitsuse kriisikomisjonile pöördumise palvega sulgeda Eestis koroonaviiruse leviku tõkestamiseks kõik ilu- ja isikuteenuseid pakkuvad ettevõtted, sh massaažisalongid.

Terviseamet vastas, et ilusalongide sulgemine pole nende pädevuses, kuid lubas edastada kosmeetikute liidu ettepaneku kriisikomisjonile.

Kuna endiselt pole riiklikku käsku ilu- ja isikuteenuseid osutavad ettevõtted kinni panna, tegutsevad need oma heaksnägemise järgi.

Kuna endiselt pole riiklikku käsku ilu- ja isikuteenuseid osutavad ettevõtted kinni panna, tegutsevad need oma heaksnägemise järgi. Sotsiaalmeedia kinnistes gruppides leiab eelmise nädala lõpust ridamisi kuulutusi, kus pakutakse nii kulmu-, küüne- kui ka ripsmetöödeks aega selle nädala reedeni.

«Meie uksed on lahti ja me ootame teid! Enesekindlus on hea tuju võti, just see, mida meil sel hetkel vaja on,» teatab üks iluteenuse pakkuja.

«Teen täiesti tavaliselt edasi tööd ja koolitusi,» tunnistab teine ilutöötaja. «Järgmised 2,5 nädalat on suht täis. Ei lähe selle ogarusega kaasa.»

Kolmas lisab: «Mina teen tööd edasi seni kuni võimalik, enamasti olen tööl üksi koos kliendiga. Ei näe põhjust sulgeda.» (Kuna tegemist on suletud gruppidest pärit avaldustega, ei pea autor õigeks nimesid avaldada.)

Kahe tule vahel

Postimehega vestelnud iluvaldkonna tundjate kinnitusel on koroonaviirusega seotud ohtudesse suhtunud eriti ükskõikselt, isegi üleolevalt venekeelsed ilutöötajad, kes pole peaaegu üldse kursis Eesti inforuumis edastatud teabega.

Selge riikliku otsuseta olukorra, kas uksed sulgeda või edasi töötada, võtab kokku Tartu ilusalongi Milagros Beauty avaldus eelmisel nädalal: «Kuigi osad töötajad on otsustanud kodus viibida turvalisuse ning koolide-lasteaedade sulgemise tõttu, siis salong on avatud ja töö toimub seni, kuni pole linna või valitsuse korraldust sulgemiseks.»

Kosmeetik Ragne Reimund, kes teatas eelmise nädala lõpul, et teeb oma tegevuses vähemalt nädalase pausi, küsis tööd jätkavatelt kolleegidelt: «Mis kasu on riigipiiride sulgemisest, kui te ise riigisiseselt edasi siblite? Kui te ise olete kindlad oma superimmuunsüsteemis, siis väga tõenäoliselt kannate viiruse edasi neile, kellel immuunsüsteem on nõrgem.» (Tema telefon eile ei vastanud.)

Eesti Kosmeetikute Liit, kes on asunud nii ilutöötajate kui ka nende klientide tervise huvides võitlema ilusalongide kohustusliku ajutise sulgemise nimel, on sattunud liidu esimehe Piret Kesküla sõnul kahe vastandliku leeri vahele. Osa iluteenuste pakkujaid ei suuda tema sõnul ära oodata, millal kriisikomisjon langetab nende suhtes oma otsuse, teised aga ei hoia tagasi pahameelt, sest salongide sulgemise otsus segaks nende tegevust, tõugates nad silmitsi raske küsimusega, kes tasub nende arved ja ruumide rendi.

Ilu- ja kehasalongid on soodsad kohad viiruste levikuks, sest esiteks käib seal palju inimesi ning teiseks puutuvad näiteks ripsmetehnikud kokku limaskestaga ja kosmeetikud kehavedelikega. «Me kõik katsume kliendi nahka,» seletab Kesküla. «Me räägime inimesega, ta ei ole distantsil.»

Liiati satuvad ilu- ja kehateenuste pakkujad sageli ka kundede surve alla. Üks Tallinna vanalinna ripsmetehnik, kes tunnistab kinnises grupis, et on kahevahel, kuidas edasi talitada, kirjutab: «Otsest keeldu ega käsku pole kuskilt leidnud veel ja olud sunnivad ikkagi töötama. Aga paar klienti on küll juba kirjutanud, et ega sina jumala eest koju ei kavatse jääda, ma tahaks ikka karantiinis olles ka end peeglist vaadata.»

Võimatu kaugtöö

Sellegipoolest on paljud ilutöötajad oma äri vabatahtlikult seisma pannud. Eelmisel nädalal tegi Antsla juuksur Marika Anton soengut ammusele kliendile, kes näis täiesti terve, ei köha ega nohu. Kaks päeva hiljem sai ta teada, et kundel avastati koroonaviirus.

Nii kui Anton sellest kuulis, pani ta oma salongi kinni ja tühistas kõik järgmised tööd. Peale enda ja klientide ohutuse lähtus juuksur tõsiajast, et tema tütar on viimaseid kuid lapseootel ning tema emal on nõrgad kopsud – seega kuuluvad mõlemad riskirühma.

«Minu abikaasal on kindlustatud sissetulek ja mul endal on pisike varu,» kirjeldas Anton, kuidas ta püüab järgmistel nädalatel hakkama saada. «Maal võib ka kuu aega nii ära elada, et nälga ei jää.»

Ka Eesti tuntumaid ripsmetehnikute koolitajaid Elena Ernits on oma koolitustegevuse vabatahtlikult katkestanud.

Eesti üks vanimaid, juba 1989. aastast Tartus tegutsev salong Ilutare pani omaalgatuslikult uksed kinni üleeile. Ajutiselt jäi tööta 11 inimest, sh üksinda last kasvatav naine, kellel on tasuda korterilaen.

Aga ärevus ja hirm, mis paistsid eelmisel nädalal töötajate silmist, kui keegi salongis köhatas, ei jätnud Ilutare osaniku ja raamatupidaja Karin Körti sõnul nädalalõpus peetud ettevõtte kriisikoosolekul teist võimalust. «Kaugtööd meie teha ei saa, paari meetri kauguselt teenindada samuti mitte – me oleme kliendil ikkagi käega küljes,» põhjendas ta.

Kuna riiklikku sundi ilusalonge sulgeda pole tehtud, kahtleb Kört, kas see annab Ilutarel võimaluse saada riigilt töötukassa kaudu hiljem mingitki hüvitist.

Ka Eesti tuntumaid ripsmetehnikute koolitajaid Elena Ernits on oma koolitustegevuse vabatahtlikult katkestanud. Teda esindav õigusbüroo European Legal Office juhatuse liige Stanislav Vammus põhjendas, et praeguses olukorras tuleb mõelda suures plaanis, mitte ainult homsele. «Kui samas vaimus jätkata ja tegevust mitte kinni panna, on kahju ärile suurem, kui tegevus ajutiselt peatada,» väitis ta.

Samas möönis Vammus, et saab aru näiteks iluteenuseid pakkuvatest väikeste lastega üksikemadest, kel pole majanduslikult lihtsalt võimalik oma töid seisma panna. «See on kahe otsaga asi,» sõnas ta.

Ka kosmeetikute liidu juht Kesküla tunnistas, et need, kes on vabatahtlikult, olgu turvakaalutlustel või missioonitundest, oma iluäri ajutiselt peatanud, kannavad rahalist kahju ega tea sealjuures, mis edasi saab. Veel eilegi polnud tal mingit teadmist, kas valitsus ja kriisikomisjon võtavad tuhandete ilu- ja isikuteenuste pakkujate muret kuulda.

«Ja kui võtab kuulda, siis mis saab edasi?» küsis Kesküla. «Kas iluteenindusel on lootust riigi toetusele, kui peame oma töö teadmata ajaks lõpetama?»