Riigi teise samba maksed värisevad kirve all (8)

Teise pensionisamba reformi ajava Isamaa esimehe Helir-Valdor Seederi sõnul tuleb erakorralises olukorras kasutada erakorralisi meetmeid ja valitsusel tuleks kaaluda teise pensionisamba maksete ajutist peatamist. Tema sõnul on koroonaviiruse levik põhjustanud tõsiseid tagasilööke maailmamajandusele ja saatnud börsid suurde langusesse.

«USA tööstusaktsiate indeks Dow Jones kukkus eelmisel neljapäeval kümme protsenti, mis on suurim ühepäevane langus pärast 1987. aastat,» ütles Seeder. «Ka Euroopa börsid, sealhulgas Tallinna börs, on kõvasti kukkunud ja seega kahanevad kiiresti ka teise pensionisambaga liitunute pensionisäästud.» Seederi hinnangul lõpetab teise pensionisamba maksete peatamine raha sundkorras saatmise langevatele börsidele, mis võimaldab säästa inimeste ja maksumaksjate raha kriisi mõjude leevendamiseks.

Maksete peatamise kaalumist on kinnitanud EKREsse kuuluv rahandusminister Martin Helme, kes kirjutas Facebooki postituses, et teise pensionisambasse tehtavate maksete peatamine vabastaks umbes 400 miljoni eurose kulu eelarvest ja tõstaks kõigi inimeste reaalselt kätte saadavat palka. «Praeguses olukorras, kus samba raha tuleb õnnetutel fondidel investeerida n-ö kasvavatesse varadesse, on selle tegevusega jätkamine arulage,» lisas Helme. «Muide, vaadates, kuidas majanduskriis sõidab teist korda kümne aasta jooksul nagu muruniiduk üle kõigist sammastest, kõlab lausa piinlikult kogu see jutt, mida veel mõne nädala eest räägiti tulevikuks kõrvale panemisest…»

Halb ettepanek

Seederi hinnangul vastaks teise pensionisamba maksete peatamine ka keskpanga ette­panekutega, kuidas kriisile vastu astuda. «Ka Eesti Pank on soovitanud valitsusel rakendada koroonaviiruse tõttu pärsitud majanduse toetamiseks kiiremõjulisi, hästi sihitud ja ajutisi majanduspoliitilisi meetmeid,» leidis ta.

See küll ei lähe kuigi hästi kokku Eesti Panga presidendi Madis Mülleri arusaamisega tema juhitava asutuse soovitustest. Tema sõnul pole teise samba maksete peatamine mõistlik, kuna valitsus on välistanud praeguses olukorras ka kärbete tegemise. «See oleks kärbe tulevaste pensionäride arvelt,» ütles Müller teisipäeval pressikonverentsil. «Seda ettepanekut me omalt poolt ei pea kõige paremaks.»

Swedbanki investeerimisfondide juhi Kristjan Tamla sõnul toimivad kriisi leevendamise meetmed hästi siis, kui need on suunatud kriisis kõige enam kannatada saavatele osalistele, näiteks töökoha kaotanud inimestele. «Pensionifondide sissemaksete peatamine ei suurenda kuidagi palgata jäänud inimeste sissetulekut,» märkis Tamla. «Seetõttu pole see antud ja loodetavasti lühiajalise kriisi leevendusena mõelduna kõige otstarbekam meede.»

Ka Tallinna börsi juhi Kaarel Otsa meelest on Isamaa esimehe Helir-Valdor Seederi ette­panek halb mõte, kuigi pensionimaksete peatamine tundub kriisi ajal kõige lihtsam koht, kust raha leida. Sellest võidetava raha mõju oleks aga väga väike ning riigil on teisi ning mõistlikumaid meetmeid. «Praeguses olukorras ei ole see ainus koht,» ütles ta.

Teise samba maksete peatamist ei saa börsijuhi sõnul pidada ka pikaajaliselt kuidagi jätkusuutlikuks. «Kui me täna võtame sealt raha välja, saame toetada lühiajaliselt ühte-kahte projekti,» selgitas Ots.

Mäletatavasti peatati teise samba sissemaksed ka eelmise suure majanduskriisi ajal 1. juunist 2009 kuni 2010. aasta lõpuni, kuid inimesed said ühepoolselt makseid jätkata. Samuti oli neil võimalik oma sissemakset ajutiselt suurendada kolme protsendini tulust. Sisse­makseid jätkanutele maksis riik aastail 2014–2017 teise pensionisambasse nelja protsendi asemel kuus protsenti tulust sotsiaalmaksu arvelt.

SEB koostatud analüüsi põhjal võitis eelmise kriisi ajal teise sambasse sissemaksete katkestamisest kõige rohkem investor, kes jätkas makseid ja kasvatas oma panust kolme protsendini. Nendel tingimustel kogus Eesti keskmist bruto­palka teeninud ja pensioni­sääste kõige populaarsemates, progressiivse strateegiaga fondides hoidnud klient üleeilse seisuga peaaegu 2000 eurot rohkem kui see, kes katkestas oma maksed. See moodustab praegusest keskmisest teise samba väärtusest üle kolmandiku.

Teine küsimus seisneb selles, kas praegu on sissemaksete peatamiseks mõistlik aeg. Ka pensionireformi üheks põhjenduseks on pensionifondide kehv tootlus. Kui aga kriisi ajal – kui varad on odavad ja on mõttekas investeerida – maksed peatada, ei saa hiljem, kui hinnad on taas tõusnud, ostes suurt tootlust oodatagi. Turu madalpunkt seisab ilmselt veel ees, kuid väga keeruline on öelda, millal täpselt. Ots nentis, et osta kallilt ja müüa odavalt ei ole hea strateegia.

Luminori Baltikumi pensioniüksuse juhi Rasmus Pikkani hinnangul oleks sissemaksete peatamise suurimad kaotajad pensionikogujad. Nende väljajätmine finantsturu tsükli madalamast faasist ei vastaks investeerimise baasloogikale.

Kaotavad kogujad

«Pensionikogujate seisukohast on ajalugu näidanud, et maailma­majanduse nõrkuse perioodil kogumise katkestamine vähendab saadavat tulu järgnevast majandustõusust,» ütles Pikkani. «Kui riik otsustab pensioni sissemaksed katkestada, siis lühemas perspektiivis vabastab see riigile küll rohkem raha, kuid pikemas perspektiivis on kaotajad siiski pensionikogujad. Pikaajalist pilti vaadates võib just praegu olla parim aeg investeerimiseks, sest turud on juba suure languse läbi teinud.»

Möödunud kriisi ajal saavutasid maailma aktsiaturud põhja märtsis 2009. Kuid riigi sissemaksete katkestamisest kuni nende taastamiseni 2011. aasta alguses tõusid aktsiaturud umbes 45 protsenti ja Tallinna börs isegi 133 protsenti. SEB Life and Pension Baltic Eesti filiaali juhi Triin Messimase sõnul näitab see, kui oluline on pidev säästmine ning kuidas see annab pikema aja jooksul positiivse efekti. «Isegi kui maksed katkevad ajutiselt, tähendab see väiksemat pensionivara juurdekasvu,» nentis ta.

«Pensionifondid ei tohiks tõmmelda üheski kriisis, ainult vaatama, kuhu ja kuidas nende varad on paigutatud,» lisas Ots.