Euroopa paneb ennast kuuks ajaks lukku (7)

«Nagu ma just teatasin meie G7 partneritele, panen riigipeadele ja valitsusjuhtidele ette kehtestada piirang mittevajalikule reisimisele ELi,» ütles von der Leyen eilses erakorralises videopöördumises. «Piirang peaks kehtima esialgu 30 päeva, misjärel võib seda vajadusel pikendada.»

Ettepanek on otseselt suunatud Schengeni ruumis olevatele riikidele, ehk 22 ELi maale, pluss samuti viisaruumiga liitunud Liechtensteinile, Norrale ja Šveitsile. Samas oodatakse sellega liituma väljapoole Schengenit jäävat Bulgaariat, Horvaatiat, Iirimaad, Küprost ja Rumeeniat ning äsja ühendusest lahkunud Ühendkuningriiki.

Ametlikult esitletakse ELi valitsus- ja riigijuhtidele ideed täna õhtul, kui toimub nende arutelu videokonverentsi vormis. Tõenäoliselt arutavad Jüri Ratas ja tema kolleegid diskussiooni raames ka selle üle, kas nad tõesti lendavad kõik tuleva nädala neljapäevaks-reedeks Brüsselisse oma märtsikuisele korralisele ülemkogule.

Jõulised meetmed

Siiani on räägitud, et ülemkogul võiksid viiruseriski tõttu osaleda tavapärasemast väiksemad delegatsioonid. Samas on kahtlane, kas kõik liidridki sinna kohale tulla saavad.

Näiteks Hispaania peaminister Pedro Sánchez on praegu karantiinis, sest tema abikaasa Begoña Gómezel diagnoositi koroonaviirus, ning pole teada, kes võib vahepeal karantiini sattuda või haigeks jääda. Või kui mõnel kohalviibinuist diagnoositakse viirus, võib ootamatult kogu ELi kui ühenduse ja ka liikmesriikide juhtkond sattuda kodurežiimile.

Euroopa Komisjoni asepresidendil Frans Timmermansil peaks sel reedel lõppema karantiin, kuhu komisjoni roheleppe eestkõneleja sattus pärast seda, kui selgus, et kaks nädalat varem korraldatud plastpakenditest vabanemise arutelul osalenud Prantsusmaa esindaja oli koroonaviirusse nakatunud.

Juba tund aega enne von der Leyeni sõnavõttu teatas Eesti välisministeerium, et alates tänasest peatab Eesti ajutiselt Schengeni viisade ja pikaajaliste Eesti viisade vastuvõtmise. Samuti ei pääse Eestisse eriolukorra ajal juba väljastatud viisadega.

Erandiks on vaid humanitaarviisad inimestele, kelle lähisugulane on haigestunud või maetakse, ning kel on töö transpordisektoris või vajadus riiki siseneda tervishoiu- või muude hädaolukorra lahendamiseks vajalike teenuste osutamiseks. Samuti inimesed, kelle lähisugulased on Eesti kodanikud või alalised elanikud.

Nagu ka Euroopa Komisjoni eilsel keskpäevasel pressikonverentsil teatati, lähtub ELi piirihaldus kahest põhimõttest: ühelt poolt tuleb kaitsta inimesi viiruse leviku eest, teisalt tuleb tagada kaupade liikumine.

«Sestap paneme ette nn rohelised rajad, kiirrajad, andmaks eelisõigus kaupadele, eriti meditsiinitarvikutele, kiiresti riknevatele kaupadele, toidule ja päästeteenistustele,» sõnas von der Leyen.

Inimeste ringi liikumise suhtes tema sõnum aga nii julgustav polnud: «Mida vähem reisimist, seda rohkem saame me viirust ohjeldada.»

Von der Leyeni sõnul on ühenduse riikide tervishoiusüsteemid praegu tugeva surve all. Sestap on liikmesriigid võtnud tarvitusele jõulised meetmed, et viiruse levikut aeglustada.

Euroopa ülemkogu eesistuja Charles Michel selgitas eile piiride sulgemise mõtet põhjendusega, et kuni viirust suudetakse pidurdada, saavad riikide tervishoiusüsteemid valmistuda selleks, mis tulekul.

Samal ajal eile Eesti aja järgi kella 18.30 ajal eetrisse läinud von der Leyeni eelsalvestatud videopöördumisega tuli teade ka järjekordsest piiride sulgemisest ELi sees. Kriisi uueks tulipunktiks tõusnud Hispaania teatas, et paneb kinni maismaapiirid Prantsusmaa ja Portugaliga ning laseb sisse vaid oma kodanikke.

​Reeglid jalus

Rahandusminister Martin Helme ja tema eurotsooni kolleegid arutasid eile õhtul videokonverentsi teel aga seda, kuidas pehmendada majanduslikku lööki, mille piiride sulgemine ja muud viirusetõrje meetodid annavad.

«Me teame, et viirus pole veel jõudnud oma tipphetkeni. Me ei peaks endale illusioone looma,» teatas juba enne selle algust eurogrupi eesistujast Portugali rahandusminister Mário Centeno​. «Need on esimesed sammud ajutises, kuid pikas võitluses. Pealesunnitud ohjeldamine viib meie majandused sõjaga sarnasesse aega.»

Kriisi erakorralisuse tõttu said kohtumisest osa võtta ka nende ELi riikide rahandusministrid, kes ei kuulu eurotsooni. Kohtumisel heaks kiidetud meetmed avalikustati eile õhtul pärast Postimehe trükitähtaega. Eelinfo järgi pani Euroopa Komisjon ette, et laseb majanduse turgutamise nimel lõdvaks muidu riike kokkuhoiule utsitavad reeglid.

«Me tagame, et ELi fiskaal- või riigiabi reeglid ei oleks meie majanduste toetamisel jalus. Paindlikkus on olemas ja seda hakatakse kasutama,» lubas Centeno uudisteagentuuri AFP teatel.

Parandatud 17. märtsil kell 13.35 kolmandas lõigus olnud ebatäpsust Schengeni osas.