Eesti mees käis eriolukorra ajal oma naist Poolast koju toomas

«Kolmapäeval hakkasid liikuma jutud, et asi on tõsine ja varsti võidakse kehtestada eriolukord. Neljapäeval abikaasa helistas veidi enne keskööd ja rääkisime, et nüüd on eriolukord välja kuulutatud ja vaja tegutsema hakata,» meenutas Mart (nimi muudetud). Kõigepealt tuli lapsed sugulaste juurde paigutada ja muud kiired ettevalmistused teha. Kell 00.44 ehk reedese päeva esimesel tunnil oli ta juba autos ja teel Poola poole. Sõit oli tingitud sellest, et teadmatus oli suur ja mehel polnud mingit tahtmist kahte last mitmeks kuuks emata jätta.

«Sõitsingi põhimõtteliselt ühe soojaga Krakovisse välja. Pärast Läti-Leedu piiri magasin autos tunnikese. Ma olen õnneks sellise asjaga harjunud. On ka varem tulnud pikki autoga pikki vahemaid läbida,» rääkis Mart.

Krakovis pandi kõik asjad kokku, veel üks kiire tukastus ja reede õhtul hakati tagasi sõitma.

«Kui ma läksin, siis Ikla piiripunktis oli nii palju ettevalmistustöid tehtud, et koonused olid maha pandud, et inimesed piirikontrolli juhtida, aga mingit tegevust veel ei toimunud. Läti-Leedu  ja Leedu-Poola piiril oli minnes ka veel kõik rahulik,» meenutas Mart.

«Tagasiteel oli nii, et Leedu-Poola piiril tegi üks ajakirjanik Poola poole pealt pilti. Ja selleks, et pildid ägedamad tuleksid siis üks noorhärra suunas autoliikluse ühte ritta,» lisas ta.

Läti-Leedu piiril oli laupäeva õhtul kella poole viie ajal veel täielik tühjus.

Lennukisõidu peale pere isegi ei mõelnud. Nakatumisoht oli üks asi, aga kui veebruaris sai abikaasa sinna toimetatud, siis kogunes mitmeks kuuks vajalikku kraami terve autotäis. See sai kõik kaasa võetud ja seal kõik asjad ära lõpetatud.

«Üldiselt jäi mulje, et see «Piirid kinni!» ei tähenda mitte barrikaadide ehitamist, vaid tegu on ikkagi mõtestatud tegevusega. Neljapäeva öösel ma muidugi ei teadnud, mida see «Piirid kinni!» täpselt tähendab ja kui pikaks ajaks maailm lukku pannakse. Esimene mõte oli, et kui Eesti kuulutab välja eriolukorra, siis kas see tähendab, et ei lubata enam riigist välja isegi oma perekonnaliikmeid päästma. Sellepärast otsustasingi, et pean kohe liikuma saama. Et äkki läheb õnneks,» rääkis Mart.

Eestisse tagasi jõuti laupäeva, 14. märtsi õhtul kella kaheksa paiku. Iklas juba piirikontroll toimis ja üle piiri Eestisse saamiseks kulus 18 minutit. «Tuli täita ankeet ja vastata küsimustele. Neid piiripunkte, mille kohta sai märkida piiriületust, oli vähe, millest võis järeldada, et väiksemad piiriületuskohad olid juba kinni. Küsiti veel nime, dokumendi numbrit, reisikaaslaste nimesid ja seda kust on tulnud, millistest riikidest läbi sõidetud. Ja et kas on mingeid haigusnähte ja kas olete kokku puutunud haigete isikutega,» meenutas Mart.

Tema sõnul tegutses piirikontroll äärmiselt kiirelt, efektiivselt ja viisakalt. «Kõik olid väga rahulikud ja oli näha, et Eesti riik toimib,» arvas ta.