Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2021/03/29/13702681t1ha9a7.jpg)
/nginx/o/2020/03/15/13009022t1h099d.jpg)
Paljudes riikides on riiklik õppekava tähtsuselt teine dokument pärast põhiseadust, sest see määrab, millisena soovitakse näha tuleviku kodanikku ja sellest sõltub kogu rahva haridus ja küpsus, kirjutab haridusministri nõunik, haridusteadlane Urve Läänemets.
Õppekavade ümber on Eestis juba 30 aastat lahinguid löödud, viimati möödunud sügisel seoses lasteaia õppekavaga. Paljudes riikides on üldhariduskoolide õppekavad riigi põhiseaduse järel tähtsuselt järgmisel kohal, sest sõltub ju neist kogu rahva haridus. Seepärast on vaja ikka selgitada, mis üldse on õppekavad.
Meie ainsa pedagoogika maailmaklassiku Hilda Taba määratluse järgi on õppekava õppimise plaan. Seda määratlust kasutatakse praegugi, sest mistahes haridusastmel õppimiseks ja õpetamiseks on vaja enne ikka mõelda, mida ja miks peetakse vajalikuks omandada.