Elmer Joandi: elekter purki – tarbijast saab ka hoidistaja (1)

Elektriturg vajab targa võrgu lahenduste kiiremat rakendamist. Kes on jälginud viimase aasta elektri börsihindu Euroopas, võib täheldada, et elektrit saab varsti peaaegu tasuta. Eestil tuleks siinkohal riskidega tegelemiseks ja tasuta elektrist kasu saamiseks aastaks 2025 võtta kasutusele hetkepõhine elektriturg, kus tarbimist reguleeritakse vastavalt tootmisele. Meetmepakett, mis sellist tarbimise suunamist ja salvestamise soodustamist hõlmaks, võiks kanda nime «Elekter purki 2025».

Saksamaa võrgupiirkonna elektrihind on ajuti suisa negatiivne, samas on Eestis kümneeurose elektrihinna juures elektri ülekanne 40 eurot ning seonduvad muud maksud pea teist sama palju, kliendiarve umbes 80 eurot – energia hind on tihtipeale üksnes 10–20 protsenti koguarvest. See järjest süveneb, kuna tuulest ja päikesest saadud elektrit Euroopa elektrivõrku järjest lisandub, sellest saime tänu soojale talvele sedakorda eelvaate.

Lõpuks näeb keskmine päevane elektrihinna graafik välja nii: öösel on elekter pea tasuta, lõuna ajal mõneks tunniks väga odav ja hommiku-õhtutundidel endiselt piisavalt kulukas. Arvestades konkurentsi gaasipõhise energeetikaga ja sünteetilise vesiniku/bensiini/gaasi tootmise võimalust, siis pikas vaates tähendab see hinnataset viis kuni kümme eurot megavatt-tunni eest, mis praegu moodustab kõigest 10–20 protsenti elektri lõpptarbija arvest.

Mõistlik oleks olukorda lahendada elektri salvestamise ergutamisega. Selleks peab seadusega andma ka eratarbijale kindluse, et ta enda investeeringud salvestusvõimaluste tekitamiseks ära tasuvad, ning looma ka tehniliste tingimuste raamistiku, mis lubab süsteemihalduril tarbija «purki» suunduvat koormust oma puldist hetkeliselt muuta võrgu reguleerimiseks.