/nginx/o/2009/01/14/117303t1h45ac.jpg)
Eestimaa Rahvaliidu esimehe Karel Rüütli sõnul näitab Lätis toimunu, et inimeste rahulolematust valitsuse tegevuse suhtes võivad kasutada ära vägivalda taotlevad
jõud.
Rüütli: Lätis toimuv on hoiatus Eestile
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rüütli märkis, et oluline on vältida olukordi, kus põhjendatud loosungite nime all
kogunenud rahvaprotest suunatakse väheste märatsejate poolt vägivallatsemiseks,
millega naeruvääristatakse rahumeelset meeleavaldust
Rahvaliidu hinnangul on Eesti valitsusel Lätis juhtunust ja sealsetest suundumustest õppida ning see on hoiatus ka Eestile.
«Eesti valitsuse algatused, nagu näiteks haridusreform, töölepingu seaduse, riigimetsa-, looduskaitse- ja keskkonna halduse reform ning pensionite kättetoimetamise korra muutmine, on osutunud kodanikeühendustele vastuvõetamatuks,» ütles Rüütli.
Ta lisas, et ka avaliku arvamuse uuringud näitavad riigi võõrandumist rahvast.
«Eestis on vaja tugevdada kodanikeühenduste ja asjatundjate kaasatust riigi ja
kohaliku tasandi otsuste ettevalmistamisel,» sõnas Rüütli.
Rüütli juhtis tähelepanu, et praegune valitsus ei ole vaatamata juhtivate kodanikeühenduste ettepanekule kinnitanud Kaasamise Head Tava.
Rahvaliidu hinnangul põhineb Eesti riigikorraldus kodanike motiveeritud, teadlikul
ja aktiivsel tegevusel poliitika kujundamises. Poliitika lähtekohaks peab olema
inimene, kes on ühiskonnas täisväärtuslik osaline.
Samavõrd oluline panus avalike huvide kujundamisse, solidaarsusse ja partnerlusse lähtub Rahvaliidu hinnangul kodanikuühiskonnast. Vabaühenduste kaudu on poliitika kujundamise protsessi kaasatud üksikisikud, erinevad huvirühmad ja lai avalikkus.