Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2018/11/12/11568810t1hb693.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2020/03/09/12999011t1hd8ac.jpg)
Eestis sureb igal aastal üle 15 000 inimese ja nendel surmadel ei ole koroonaviirusega mingit pistmist. «Pooled surmadest on põhjustatud südame-veresoonkonna haigustest, mis on meie suurim murekoht,» tõdes Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi rahvatervishoiu teadur doktor Mikk Jürisson.
Võrdluseks: Lääne-Euroopas on südamesurmade osakaal efektiivse ennetuse ja ravi toel langenud ühele kolmandikule. Neljandik surmadest on tingitud kasvajatest, teiste surmapõhjuste osakaal on väiksem. «Teadlastel on täna päris hea ülevaade nende haiguste riskiteguritest. Selgub, et 90 protsenti südame-veresoonkonna haigustest ja 45 protsenti kasvajatest on seotud eri riskifaktoritega,» tähendas Jürisson.