Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/07/28/6935379t1hf12f.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2020/03/06/12992839t1h6490.jpg)
Pärast seda, kui Harju maakohtus lõppes Edgar Savisaare ja teiste altkäemaksu andmise-võtmise kohtuprotsess, on Eesti ühiskonnas laialt tunda rahulolematust ja pettumust selle tulemustega. Ei oska nimetada selle kohtuasja ühtki külge, mille suhtes ei oleks keegi avaldanud rahulolematust: kes mõisteti süüdi, kes õigeks, kelle suhtes lõpetati asi aegumise tõttu või muul põhjusel, keda ja kuidas karistati jne. Professor Jüri Saar näiteks ei olnud rahul sellega, et tõde selgus väga vähe (vt Sirp, 31.01).
Julgen siiski arvata, et rahulolematuse põhjused on pigem meie riiklikus elus laiemalt. Eesti ühiskonnas olid selle protsessi suhtes väga suured ootused. Need olid paraku ebarealistlikult suured.