Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/01/17/11720360t1hc6a3.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2020/03/05/12990817t1h1f61.jpg)
Paavo Matsini romaane võib nimetada baroklikeks, humoorikateks, absurdseteks ja hermeetilisteks. Eriti see viimane sõna sobib autori viimase, Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel mullu esikohaga pärjatud „Kongo tango“ kohta. Seda just sõna algupärases, salatarkusi vahendavale jumalale Hermes Trismegistosele viitavas tähenduses.
Ka kõigis neljas varasemas Matsini romaanis on alkeemiline sümboolika, alkeemiaga seotud kohad (eelkõige Praha), vähem ka alkeemilised tegevused – müstilised muundumised ja muundamised – mänginud oma rolli. Kuid „Kongo tangos“ läheb autor kaugemale. Siin on kogu tegevustik tihedalt seotud alkeemiaga, sellel on narratiivi kandev roll.