Uus viirus – äge paljuneja või varju hoidja (4)

Praegu leviv koroonaviiruse tüvi on maailmas neljas nahkhiirtelt pärinev koroonaviirus 17 aasta jooksul ja umbes iga viie aasta tagant ilmub välja uus inimesi nakatada võiv tüvi, ütleb Tartu Ülikooli rakendusviroloogia professor Andres Merits. Ta pooldab vaktsiini väljatöötamist, et uue tüve ilmnedes oleks pool tööd vaktsiini leidmiseks juba tehtud.

Koroonaviiruse SARS-CoV-2 kohta ilmub infot, millest osa lükatakse hiljem ümber. Miks?

Nii juhtub, kui tavalised inimesed, eriti ajakirjanikud, hakkavad teadlaste esialgseid andmeid või oletusi kindla info pähe levitama. Näiteks see madude lugu, kus teadlased oletasid esialgu ühes artiklis, et uus viirus võib inimestele kanduda madudelt, ja seda levitati kui tõendatud infot. Nüüd teame, et viirus jõudis inimeseni nahkhiirtelt, kuid kelle vahendusel, pole seni selge. Teadlaste vahel valeinfo nii kergesti ei levi, teabe juures on märge, millega tegu – oletuse või tõendatud andmetega.

Miks andmed SARS-CoV-2 mõjude kohta riigiti tugevalt erinevad?

Viiruse tüvi on uus ja andmeid vähe, statistikat tehakse erinevalt, meditsiini tase pole riigiti ühesugune. Iraanis on suremuse arvud loodetavasti paigas, nakatumise omad ilmselgelt mitte. Lõuna-Korea, Jaapani ja Singapuri teavet võib uskuda. Lõuna-Koreas on surmajuhte haigestunute arvu vaadates üsna vähe, sama nägime ka Hiinas väljaspool Hubei provintsi, Singapuris pole neid üldse. Ilmselt näitab see, et kui nakkus õigel ajal diagnoosida, on tulemus parem. Hubei, Iraan ja Itaalia on näited, kus nakatunute leidmine ja nakkuse leviku tõkestamine hilinesid.