/nginx/o/2017/06/07/6758333t1h91b6.jpg)
/nginx/o/2018/09/29/11454897t1h7b3b.jpg)
President Arnold Rüütel tegi koos Jüri Krafti ja Ivar Raigiga ettepaneku, et 24. detsembrile tuleks anda uus tähendus ehk nimetada see päev MRP salaprotokollide tühistamise aastapäevaks ning lisada see ka riiklike tähtpäevade nimistusse.
Arnold Rüütel tahab 24. detsembrit riiklikuks tähtpäevaks
Rüütel koos kahe mõttekaaslasega saatis riigikogule kirja, kus tuletab meelde, et Eesti iseseisvuse otsustasid kaotada 23. augustil 1939 Moskvas sõlmitud Nõukogude Liidu-Saksamaa mittekallaletungilepingu (tuntud kui Molotovi-Ribbentropi pakt, lühendatult MRP) koostajad ja allakirjutanud, vahendab ERRi uudisteportaal.
Saksamaa parlament otsustas MRP salaprotokollide kehtetuks tunnistamise 1. septembril 1989, kuid N Liit tunnistas salaprotokollide olemasolu avalikult alles 23. detsembril ning poliitiline ja õiguslik hinnang nendele anti 24. detsembril 1989. aastal N Liidu Rahvasaadikute Kongressi otsusega.
«Nõukogude Liidu Rahvasaadikute kongressi dokumenti MRP kohta tuleks pidada Eesti ja teiste Balti riikide iseseisvuse taastamise sünnitunnistuseks, ning selle vastuvõtmise päeva 24. detsembrit tähistada vähemalt samaväärselt 2. veebruari, 23. augusti ja 16. novembri tähtpäevadega Eestis,» leiavad Rüütel, Kraft ja Raig.
Nende hinnangul tuleks 24. detsembrit kalendris tähistada mitte ainult kui jõululaupäeva, vaid ka kui MRP salaprotokollide õigustühiseks kuulutamise aastapäeva, Eesti de jure okupatsioonist vabanemise päeva õigusliku järjepidevuse alusel.