Koroonaviirus ⟩ Tanel Kiik ei pea täielikku piirikontrolli realistlikuks (1)

Sotsiaalministri sõnul tegeletakse praegu võimalike ennetustöödega. Erinevad töörühmad kogunevad, võimalikud lisakulud on arvutamisel ja Tartu Ülikooli Kliinikum töötab välja testimisvõimalusi. «Täna meil kriisi ei ole, aga võimalik oht on ja ohuga tuleb tegeleda,» kommenteerib Tanel Kiik.

Täielikku piirikontrolli termokaameratega ta realistlikuks ei pea. «Pigem küsimus saab olla tõesti pigem bussijaamades, näiteks teatud rongipeatustes. Sellised otsused on siiski tehtud lennujaama, Tallinna Sadama ja Tallinna Vanasadama osas,» ütles Kiik. «Suurürituste osas mingeid piiranguid ei kehtestata, küll aga täiendavat tähelepanu pannakse tervisekaitsenõuetele,» selgitas ta esialgset plaani.

Termokaamerate kasutusega selgitatakse esmaspäeval erinevate osapoolte rollid PPA ja Terviseametiga. 

Ministrini on tema sõnul jõudnud palju libauudiseid. «Näeme, et üsna suur oht on erinevatel libauudiste ja valeuudiste levikul, mida on täheldatud ka eeskätt sotsiaalmeedias. Sooviksin siinkohal tänada Eesti meediakanaleid vastutustundliku käitumise eest. Seni on põhjalikult välja toodud Terviseameti info, mis on adekvaatne,mis on kõige värskem ja olukorrale vastav,» viitas ta ameti usaldusväärsusele. 

Teisipäeval koguneb sotsiaalministeeriumis rahvusvaheliste reisijatevedude töörühm, kus Kiige sõnul arutatakse läbi kontrollide teostusviisid, kuidas edastada infot ja tagada ohutus. Samuti jagab ta senist visiooni: «Võimalusel kontrollida inimesi pardale minnes. Mitte lauskontrolli rakendada, aga kui on nähtavad sümptomid ja nähtavad tervisemured, siis küsitleda, mis piirkonnast inimene tuleb, mis konkreetne viirus tal olla võib.»

Karantiinid ja lisameetmed mõnes riigis on tingitud kiirest nakatanute arvu tõusust. Kiige sõnul ei saa Eestit sellise olukorraga võrrelda. «Me ei näe sellist pilti hetkel Põhjamaades ega Baltikumis,» ütles ta ja lisas: «Igatahes see üldpilt on meil siin kordades rahulikum kui näiteks Põhja-Itaalias.» 

«Hetkesesiuga on Eesti Põhja- ja Baltimaade võrdluses pigem läinud niiöelda rangemate meetoditega peale kriisi ennetama. Täna meil kriisi ei ole, aga võimalik oht on ja ohuga tuleb tegeleda,» ütles Kiik. 

Viirusega kaasnevad kulud on suurusjärgus kolm miljonit eurot. «Me kaardistame ära, mis on erakorralised kulud ja mida saab teha tervisevaldkonna vahendite arvelt,» selgitab ta. Täpsema numbri saab tema sõnul öelda siis, kui olukord on lahenenud. «Suurusjärgus kolm miljonit on need kulud, mis me igaljuhul juba teeme,» ütles Kiik ja lisas, et need kulud võivad ajas tõusta. 

Tartu Ülikooli kliinikumis töötatakse välja vahendid koroonaviiruse nakkushaiguse Covid-19 tuvastamiseks. «Konkreetselt oleme olnud suhtluses Tartu Ülikooli Kliinikumiga, kus on väga kõrgetasemeline labor. Nad vajavad teatud lisaaega selleks, et konkreetse koroonaviiruse Covid-19 tüve avastamiseks vajalik võimalus luua. Seal on ta kõige lihtsamini teostatavam, teistes haiglates eeldab ta suuremaid lisainvesteeringuid,» selgitas ta. Ajakulu võib olla veel mõni nädal. 

Kiirteste Eestis veel pole. Kiirtestide loomist planeeritakse erasektoriga koostöös. Peamiseks küsimuseks on praegu veel rahastus: kas inimene maksab testi eest sümboolse hinna ise või riik kompenseerib mingi osa. «Kiirtesti puhul tuleb loomulikult arvestada, et see eeldab täiendavat analüüsimist laboris,» toonitas Kiik. 

Tanel Kiik ei oska selgitada täpset protseduuri, kuidas käituks näiteks Tallinna Lennujaam, kui saabub 39-kraadise palavikuga inimene. «Tõenäoliselt me kasutame seda kiirabibrigaadi, mis on eraldi loodud kergemate juhtumite korral kohapeal testimiseks. Juhul, kui me räägime nüüd sellisest kõrgemast palavikust, näiteks kui on muud sümptomid esinenud: köha ja hingamisraskused, siis sellisel juhul tuleb inimesele loomulikult kutsuda kiirabi, tuleb ta isoleerida haiglasse,» ütles Kiik ja selgitas, et testide tulemuste ilmumiseni peaks olema inimene haiglas.