/nginx/o/2019/09/12/12552900t1hea9d.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2020/02/27/12975878t1h3cb1.jpg)
Looduse hävitamine on majanduslikult lühinägelik, nagu ikka ja jälle looduseinimestena majandusrahvale selgeks püüame teha. Ent looduse hävingu arutelu laskmine majandusradadele võib viia ka libedale teele.
Tellijale
Aleksei Lotman: looduse hävitamine on enesetapjalik ja amoraalne (4)
Räägime küll ökosüsteemi teenustest, üritame neile hinnalipikuid juurde pannes näidata, et looduskaitse pole raiskamine, vaid raiskamise vältimine, aga looduse hävitamine käib edasi ja ikka räägitakse meile kompromissi otsimisest majanduse ja looduse vahel.
Ameerika tuntud loodusemees, jahindusteadlane ja metsikute kõnnumaade kaitse eestkõneleja Aldo Leopold juhtis juba umbes kolmveerand sajandit tagasi oma kuulsas essees «Maa eetika» (olemas ka eesti keeles) tähelepanu sellele, et vaid majanduslike argumentidega on lootusetu looduse hoidmise vajalikkust ammendavalt põhjendada. Leopold leidis, et eetika laiendamine inimese suhetele maaga on arengulooline ja ökoloogiline paratamatus.