/nginx/o/2013/09/06/2293729t1habf7.jpg)
Riigikogu võttis neljapäeval vastu 73 riigikogu liikme esitatud riigikogu avalduse «Ajaloomälust ja ajaloo võltsimisest», milles mõisteti hukka Molotovi-Ribbentropi pakt koos salaprotokollidega ning sellele järgnenud Balti riikide okupeerimine ja Poola jagamine kahe totalitaarse režiimi vahel, mis oli Teise maailmasõja puhkemise oluline eeldus.
Riigikogu taunib Venemaa Föderatsiooni võimude katseid ümber kirjutada ajalugu, eitades Nõukogude Liidu rolli Teise maailmasõja ühe peamise algatajana ja veeretades vastutuse agressiooni ohvritele. Pöördumises rõhutatakse, et Teine maailmasõda sai võimalikuks 1939. aasta 23. augustil natsionaalsotsialistliku Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel sõlmitud mittekallaletungilepingu ehk Molotovi-Ribbentropi pakti ja selle salaprotokollide otsese tagajärjena.
Pöördumises märgitakse, et Natsi-Saksamaa, kommunistlik Nõukogude Liit ning teised totalitaarsed režiimid on süüdi inimajaloo enneolematu ulatusega massimõrvades, genotsiidides, küüditamistes ning elu ja vabaduste kaotuses.
Pöördumises kutsutakse valitsust üles toetama autentse ajaloomälu säilitamist nii Eestis kui ka kogu maailmas, et ei ununeks totalitaarsete režiimide kuriteod, sest ajaloo tundmine suurendab võimet vastu panna demokraatiat ähvardavatele ohtudele.
Riigikogu väliskomisjoni aseesimees Marko Mihkelson märkis, et kahjuks on Teise maailmasõja teemad Venemaal endiselt ülepolitiseeritud, mis omakorda mõjutab otseselt suhtlusfooni naabritega Euroopas.
«Veel 2009. aastal teatas Vladimir Putin Poola meediale, et Molotovi-Ribbentropi pakt oli ebamoraalne, hoides sellega sama liini, mille oli võtnud Nõukogude Liidu Rahvasaadikute Kongress 1989. aasta detsembris pakti ja selle salaprotokolle hukka mõistes. Täna pole see enam nii. Molotovi-Ribbentropi pakti õigustamine ja Stalini vallutusdiplomaatia ülistamine on Venemaal saanud kõige kõrgema poliitilise heakskiidu. Eriti jõuliseks ja sotsiaalmeedia võimalusi kasutades massiivseks on Moskvast lähtuvad avaldused muutunud alates eelmise aasta suvest,» ütles ta.
Mihkelson rõhutas, et käesoleva avaldusega ei sea riigikogu vähimalgi määral kahtluse alla Nõukogude Liidu rahvaste rolli natsismi üle saavutatud võidus. «See oli ränkraske katsumus, mis nõudis miljonite inimeste elud. Meie kohus on täna neid sündmusi meenutades teha kõik, et see tragöödia enam kunagi ei korduks,» märkis Mihkelson.
Väliskomisjoni aseesimees lisas, et avalduse üheks eesmärgiks on rõhutada ajalooteadmiste olulisust paljuräägitud sidusa ühiskonna kujundamisel.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)