:format(webp)/nginx/o/2020/02/18/12951768t1h8f7c.jpg)
Talvel ujumiseks Eestis ühtegi järve üles soojendama ei hakata, sest see oleks arutult kallis, loodusevaenulik ja üleüldse arulage ettevõtmine, sest siseujulad on selleks juba kord ehitatud. Samas arutletakse tõsimeeli, et meile oleks vaja veelgi vingemaid lumetootmisseadmeid, mis suudaksid puhuda suusalund ka soojakraadidega.
Läinud nädalal selgus, et Otepääl toimuma pidanud laskesuusatamise EM jääb ära, sest pole piisavalt lund.
Et talved pole Eestis enam need, mis vanasti, oli selge juba 10–15 aastat tagasi, mil suusakeskustesse hakkasid ilmuma lumekahurid. Need pakkusid alternatiivset võimalust valmistada lund, kui ilmataat sellega kitsi juhtus olema. Lume omal käel valmistamiseks külmakraade ju ikka jagus.
Mida jõukamaks riik läks, seda rohkem jätkus toetusraha lumekahurite ostmiseks ning nüüd kuuluvad need iga talispordikeskuse standardvarustusse. Ent tänavu selgus, et need, alates umbes neljast miinuskraadist lund toota suutvad kahurid kuuluvad eelmises sõjas kasutatud arsenali hulka. Hea, kui sealt lörtsigi tuli, aga sellistega juba maratone ja suurvõistlusi ei korralda. Nõnda veeti Poolast Otepääle seadmed, mis suutsid lund toota isegi plusskraadidega. Ainult et seda oli liiga vähe ja liiga hilja, sest kogu raja katmiseks sellest relvastusest ei jätkunud.
Et talved pole Eestis enam need, mis vanasti, oli selge juba 10–15 aastat tagasi, mil suusakeskustesse hakkasid ilmuma lumekahurid.
Võib tajuda kasvavat soovi, et sellised lumemasinad oleksid ka meie käsutuses. Suusasport on ju pakkunud tugevaid tundeid ja harrastajate hulk on suur. Miks siis mitte astuda lumetootmisega järgmisele tasemele, et saaks suusatada ka siis, kui suitsupääsuke juba pesa teeb?
Ühe lumetu talve põhjal ei saa järeldada, et edaspidi meie talved just sellised ongi. Aga küllap on suund kätte antud küll, kuhupoole kliima liigub. See tähendab, et suusasport koondub üha väiksemale maa-alale, mille kunstlumega katmine on majanduslikult otstarbekas: laskumisnõlvad, staadionid, ühe-kahe kilomeetri pikkused rajad suusakeskuse juures.
Siit edasi mõeldes: kas pole aeg kaaluda Tehvandile hoopis suusahalli rajamist, kus temperatuuri hoidmine lume säilitamiseks oleks jõukohane ja arukam, kui paisata kahuritest välja lund, mis sealsamas sulama hakkab. Täpselt nii nagu oleme ehitanud ujulad, selmet üritada mõnd järve soojendada.
Autor on Lõuna-Eesti Postimehe ajakirjanik.
/nginx/o/2020/02/19/12952191t1h9633.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2024/01/31/15861401t1h9323.jpg)