Kaitseministeeriumi arengukava panustab üksuste arendamisse (2)

Luige sõnul on arengukava fookuses reaalselt mehitatud ja komplekteeritud lahinguvõimelised kaitseväe ja Kaitseliidu üksused, mis on suutelised usaldusväärse eelhoiatuse alusel võimalikult lühikese etteteatamisega ja koos liitlastega ohule reageerima.

«Lisaks luure ja eelhoiatuse valdkondadele saavad märkimisväärset tähelepanu erineva tasandi sidevõimed, kuhu investeeritakse nelja aasta vältel kokku üle 200 miljoni euro,» märkis Luik.

Ta lisas, et 2024. aastal on Eesti Kaitsevägi varustatud kaasaegsete side- ja juhtimissüsteemidega ning moodsate tankitõrjesüsteemidega, 1. jalaväebrigaadis koosseisus on kolm soomustatud pataljoni ning 2. jalaväebrigaad on kiiremini formeeritav ja mobiilsem.

«Oluline märksõna on relvastus,» ütles Luik. Järgmisel neljal aastal saabuvad uued käsitulirelvad, kuulipildujad, tankitõrjeraketikompleksid, tankitõrje granaadiheitjad, snaipripüssid ning kasutusele võetakse liikursuurtükid.

Täielikult varustatud saavad tagalapataljonid, pioneeripataljonid, logistikapataljon, sõjaväepolitsei kompanii, kuus täiendavat maakaitsekompaniid ning uue väeliigina Küberväejuhatus.

Suuremad taristuprojektid on Tartusse rajatavad sõja- ja katastroofimeditsiini keskus, lahingukool ning Miinisadamasse rajatav staabi-, õppe-, meditsiini-, tuukri-, ladustus- ja tehnika remondi funktsioonide jaoks uus taristu.

«Sõjaliste võimete arendamise keskseks kandvaks osaks on inimesed,» lausus Luik. «Püüame säilitada tegevväelaste konkurentsivõimelist ja motiveerivast palgataset,» ütles ta. Suureneb ajateenistujate arv – aastal 2024 on arvestatud 3800 ajateenijaga.

Aastatel 2021–2024 planeeritakse laskemoonavarude suurendamist koos Kaitseinvesteeringute Programmi ressursi ning Ühendriikide abiga kokku 232 miljoni euro eest.

Ettevalmistamisel on riigikaitse pikka vaadet sätestav kümneaastane arengukava. 

Kaitseministeeriumi valitsemisala arengukava 2021-2024 kirjeldab sõjalise riigikaitse arengueesmärgid ja nende saavutamiseks kuluvad ressursid, mille määramisel lähtutakse riigikaitse arengukavast 2017-2026, kaitseväe juhataja sõjalisest nõuandest ning NATO väevõime-eesmärkidest.