Keskkonnainspektsiooni tööaasta – kalad, prügi ja paha hais

«Ühelt poolt saab Keskkonnainspektsiooni kiita tubli töö eest. Teisalt ei tee need arvud rõõmu. Keskkonda puudutavate õigusrikkumiste arv on aastatuhande algusega võrreldes küll mitu korda vähenenud, ent püsib viimastel aastatel enam-vähem samal tasemel. Aastast aastasse tuleb inspektsioonil näha palju vaeva röövpüüdjate ning jäätmereeglitest üleastujate ohjeldamisega,» nentis keskkonnaminister Rene Kokk.

«Jäätmevaldkonnas on probleeme alates metsa alla viidud jäätmehunnikutest kuni ebaseaduslike riikidevaheliste jäätmevedudeni välja. 2019. aastal oli Keskkonnainspektsiooni prioriteediks võitlus seadusi eiravate jäätmekäitlejatega,» ütles Keskkonnainspektsiooni peadirektor Olav Avarsalu.

Jäätmekäitlusplatsidele kiputakse kokku kuhjama lubatust suuremaid jäätmehunnikuid, enamasti ehitus-lammutus jäätmed, ja nende sorteerimisega ei saada hakkama. «Kui metsa alla viidud prügihunnik on kole ja riivab silma, siis suurte jäätmehunnikutega kaasnevad juba tõsised ohud alates pinnasereostusest kuni tulekahjudeni välja. Ei ole harvad ka juhtumid, kus jäätmehunnikutega platsid jäetakse variisikutele ja lõpuks peab maaomanik või riik need koristama,» lisas Avarsalu.

2019. aastal alustatud 24 kriminaalmenetlusest 14 oli seotud kalapüügiga, sealhulgas kaks vähipüügiga. Pooled juhtumid leidsid aset Peipsi järvel. Looduskaitse suunal oli raiete kõrval (neist üks kaitsealuse liigi elupaigas) ka üks kriminaalmenetlus, kus rikkumine seisnes ohustatud liigiga kauplemises. Keskkonnakaitse suuna juhtumid käsitlesid loata kaevandamist, elavhõbeda maha kallamist ning riikidevahelist jäätmevedu (Soomest Eestisse ja Eestist Belgiasse).

Trahvid on aasta-aastalt kasvanud. Kõige määravamad ongi olnud jäätmetega seotud probleemid. «Me ise näeme juba seda, et trahvide ülempiir, mis on täna 32 000 eurot, ei pruugi enam olla piisav, et motiveerida juriidilisi isikuid seaduskuulekalt käituma,» lausus Avarsalu.

Keskkonnainspektsiooni tehtud trahvide kogusumma oli möödunud aastal 405 040 eurot. Suure osa sellest moodustasid juriidilistele isikutele määratud kõrged trahvid – 2019. aastal pea kahekordistus 3000 eurot ületavate trahvide arv. Enam kui pooled neist on jäätmekäitlusnõuete valdkonnast. Jäätmeseaduse alusel määratavad trahvid moodustavad kõigi trahvide kogusummast 36 protsenti.

2019. aastal laekus Keskkonnainspektsioonile 5405 kaebust elanikelt, neist 5019 keskkonnainfo telefoni 1313 vahendusel. Kaebuste arv on samal tasemel eelneva aastaga, 2018 toimunud hüppeline tõus 2019. aastal enam ei jätkunud. Lõhnakaebusi oli 2009 ehk 37 protsenti teadete koguhulgast. «Kuigi Tallinna ümbruse ja Ida-Virumaa välisõhu probleemid püsivad, on tuua näide ka muutusest paremuse poole. Lasnamäel Väo karjääris tegutsenud asfalditehas, mille kohta tuli kolme kuu jooksul 50 kaebust, lõpetas senises asukohas tegutsemise,» lausus Avarsalu.

Inspektsioon viib koos prokuratuuriga läbi ka kohtueelset uurimist keskkonnakuritegude valdkonnas. Need hõlmavad süütegusid alates ebaseaduslikust raiest kuni kemikaalide käitlemise nõuete rikkumiseni. Mullu alustati 24 kriminaal-, 1201 väärteo- ja 573 haldusmenetlust.

«Valdav osa keskkonnakuritegudest, mida me menetleme, on seotud kalandusega. Seda väga lihtsal põhjusel. Kala puhul on kõige selgemad kriteeriumid, millest alates on tegu kuriteokoosseisuga. Rahas väljendatud olulise kahju suurus on kalade puhul selge.  Loetakse kalad kokku ja kui summa tuleb suurem, kui 4000 eurot, siis tuleb seda menetleda kui kuritegu,» selgitas Avarsalu.

Ta lisas, et siin on inspektsiooni jaoks probleem. «Me näeme rikkumisi, kus asjad, mis on ühiskonnale sama olulised või veel olulisemad, kui need kala-asjad, kuid kus keskkonnakahju piir ei ole nii selge. Ja sellistel juhtudel tuleb kõiki kahtlusi tõlgendada süüdistatava kasuks ja menetleda sellevõrra leebemalt,» ütles peadirektor.

Kalanduse küsimused moodustavad inspektsiooni töömahust ühe kolmandiku. «Tihti tehakse meile ühelt poolt etteheiteid, et miks me kalandusele nii palju tähelepanu pöörame. Samas kuuleme teiselt poolt, et miks kalakaitseinspektoreid nii vähe on,» ütles Avarsalu.

Kuna kalal on suur majanduslik väärtus, ja ka alamõõdulist kala on võimalik müüa, siis jätkub surve veekogudele. «Kui aus olla, siis kalanduse puhul me ei kaitse niivõrd kalu, kui kalurite majanduslikke huve ja kalanduse jätkusuutlikkust. Koha või ahvenat ilmselt Peipsist täiesti välja püüda pole võimalik. Aga saagikus läheks nii alla, et kalurid jäävad lõpuks nälga. Riigi eesmärk on seal tagada jätkusuutlik kalandus. Et inimesed, kes seal kala püüavad, saaksid veel aastaid ja aastakümneid sellest sektorist tulu. Et kalade liigiline koosseis oleks selline, mis oleks ka sisemajanduse kogutoodangule maksimaalselt kasumlik. Siin ongi see vastuolu: teinekord tuleb kaluril keelata püüdmine täna, sest sama kala on homme tema kogukonna jaoks väärtuslikum,» lausus Avarsalu.

24 mullusest kriminaalasjast on 14 seotud kalapüügiga (sealhulgas kaks vähipüügi juhtumit); 4 – ebaseaduslik raie; 2 – kaitstava loodusobjekti kahjustamine; 1 – keskkonna saastamine; 1 – kemikaalide ja jäätmehoolduse nõuete rikkumine; 2 – riikidevahelise jäätmeveo nõuete rikkumine.

Möödunud aastal sai lõpu ka Sonda-Tapa reostuse kriminaalasi. Reostuse põhjustaja maksis riigituludesse 285 000 eurot.  Tänaseks on ta kandnud ka samas suurusjärgus koristuskulusid.

«See juhtum oli tingitud totrast hooletusest, aga see läks väga palju maksma. Nii põhjustajale kui ka keskkonnale. Süüdlane on maksnud tagajärgede likvideerimise eest, aga see töö ei ole veel lõppenud, kuna kogu välja lekkinud lahustit ei ole suudetud raudteetammi seest kätte saada,» ütles Avarsalu.

2017. aasta 26. märtsil lekkis Sondas tsisternvagunist pinnasesse lahustit. Päästjad sulgesid kraani ning rong jätkas teekonda Tallinna poole. Veidi hiljem teatati sama rongi lekkest Tapal. Avarsalu sõnul oli tegu mõnes mõttes õnneliku õnnetusega, sest reostus oleks võinud veelgi suurem olla.