Prokurör taotleb Martin Halliku süüdimõistmist seksuaalkuritegudes (3)

Lõuna ringkonnaprokurör Tatjana Tamm on varem öelnud, et Hallik kasutas kahel korral ära oma võimupositsiooni, et sundida kannatanut suguühtele või muule sugulise iseloomuga teole. Kohtuvaidluses leidis prokurör, et Hallikut tuleb karistada reaalse vangistusega. 

Halliku kaitsja Oliver Nääs on varem kinnitanud, et kindlasti pole tegu vägistamissüüdistusega ja Hallik on kogu protsessi vältel süüd kategooriliselt eitanud.

Kohus langetab otsuse 2. märtsil.

Nääs ütles BNS-ile, et teadupoolest nõudsid prokuratuur ja väidetav kannatanu kinnist kohtuprotsessi. «Nüüd me oleme olukorras, kus protsess on küll kinnine, kuid prokuratuur toob kinniselt protsessilt välja neile sobivad infokilde, hoides kõike neile ebasobivat saladuskatte all,» ütles ta.

Nääsi sõnul võib ühest küljest sellises käitumises näha teatavat tuttavat mustrit, kuid käesolevas asjas prokuratuuri toetusel kehtestatud mängureeglitega selline asümmeetriline info jagamine kokku ei käi. «Ka kaitse sooviks endale vabadust kohtumenetluses ilmnenud fakte avalikkusega jagada, kuid seda me teha ei või. Näiteks, kui peaks olema selgunud, et väidetav kannatanu on andnud valetunnistusi, või et teiste tunnistajate ütlustes on suured vastuolud, siis mul puudub võimalus seda rääkida. Ma ei saa rääkida arutatavate sündmuste asjaoludest. Seetõttu ei saa ma ka selgitada, miks prokuratuuri taotlus karistuse osas on ebaadekvaatne,» rääkis Nääs.

«Tuletan meelde, et Martin Hallik soovis kohe protsessi alguses avalikku kohtupidamist. Sellisel juhul ei oleks ta praegu olukorras, kus tema kohta võib väita ja lekitada mida iganes, kuid ennast avalikult kaitsta ta ei saa,» nentis Nääs.

Kohus kuulutas mullu 5. novembril alanud kohtuprotsessi kannatanu eraelu kaitseks kinniseks ja seetõttu süüdistuse sisu ei avaldata.

Hallikut süüdistatakse kahes episoodis karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb suguühtele või muule sugulise iseloomuga teole sundimist, kus kasutatakse kannatanu sõltuvust süüdistatavast.

«Meenutagem, et Martin Halliku endine kolleeg väitis ahistamise süüdistust tõstatades tööandjale, et tal puudus Hallikuga üldse eraeluline kontakt. Kui mitu korda intiimsuhtes olemise fakt sai ümberlükkamatuks, hakkas kaebaja põhjendama seda «sisemise sõltuvusega»,» on Nääs varem öelnud.

Nääsi sõnul ongi selle tulemusena kombineeritud süüdistus karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis räägib suguühtele või muule sugulise iseloomuga teole sundimisest kaebaja väidetava sisemise sõltuvusega intiimsuhtesse asuda.

Kannatanu esindaja Maria Mägi-Rohtmets on öelnud, et tegemist on äärmiselt delikaatseid andmeid sisaldava menetlusega ning kohtumenetlus on selleks, et hinnata kõiki tõendeid koos ja välja selgitada tõde ning mingiks kokkuleppeks selles asjas võimalust pole. 

Töövaidluskomisjon kuulutas mullu sügisel raamatukogu juhi kohalt lahkuma sunnitud Halliku ametist vabastamise tühiseks ja mõistis ülikoolilt tema kasuks välja enam kui 100 000 euro suuruse hüvitise.

TÜ sellega ei leppinud ja vaidlustas selle otsuse kohtus.

Kriminaaluurimine käivitati Halliku suhtes mullu 3. oktoobril ning tänavu augustis jõudis asi kohtusse.