Ago Gaškov: kui jätkusuutlik on aeglane surm? (2)

Eelmise aasta alguses elas Ida-Virumaal 62 837 meest ja 73 403 naist ehk kokku 136 240 inimest. Kui kunagi, tegelikult nii umbes 15 aastat tagasi, jättis Ida-Virumaa Tartumaa soliidselt selja taha, siis praeguseks on Tartu maakond elanike arvult ette rebinud ja Ida-Virumaa võib rabeleda, kuidas tahab, järele enam ei jõua. Harjumaa on niikuinii kogu aeg Eesti suurim maakond olnud.

Kuna aga ülejäänud 12 maakonda on kolme suurega võrreldes pisikesed, siis püsib Ida-Virumaa rahvastiku suuruse poolest kolmandal kohal veel päris kaua. Sest ka Pärnumaa jookseb tühjaks, kui just Rail Baltic suvitus- ja kalastusmaakonda täielisele õitsengule ei pööra.

Ida-Virumaa rahvastik väheneb kiiremini kui teistes maakondades. Statistikaameti prognoos näitab, et igal aastal lahkub maakonnast või sureb umbes 2000 idavirulast ja veerand sajandi pärast on järel umbes 87 000 elanikku. Tartumaa seevastu kasvab vähemalt tuhande elaniku võrra aastas ja jõuab veerand sajandi pärast umbes 160 000 elanikuni.

Ida-Viru Omavalitsuste Liidu arenguspetsialist Hardi Murula tõdeb, et rahvastiku kahanemisega tuleb kohaneda. «Võiks näiteks mõelda sellele, et maakonna tulevik võiks olla hõbemajandus,» nendib Hardi. Hõbemajandus? «Hõbedaselt helgib juuksekuld…» meenub laulurida. Ega ometi… «See tähendab vanurite hooldust,» selgitab Murula.