Kerli Liksor: hargmaine kool õitseb õhinapõhiselt

Välismaal elavate laste eestikeelse hariduse võimalused on väga erinevad: mõnel pool on võimalik saada eestikeelset põhiharidust, mõnel pool on raske korraldada isegi pühapäevakooli. London on näide keelekeskkonnast, kus on piisavalt palju eesti lapsi, et käimas hoida oma kool. Kuigi hargmaiste laste haridus saab põhineda vaid kohaliku kogukonna huvil ja isetegemisel, on Eesti toetus väga oodatud.

Londoni eesti kool on tegutsenud üle kümne aasta ning koolis käivad kolme- kuni kaheteistaastased lapsed. Kohtutakse kaks korda kuus kolmeks tunniks: eesti keel, muusika ja kunst. Paar aastat tagasi lisandus mängurühm kuni kolmeaastastele lastele. Teist õppeaastat tegutseb Londoni eesti majas ka laste- ja noorte keeleklubi Keelekindlus, kuhu oodatakse lapsi alates kaheksandast eluaastast. Igal klubipäeval on eesti keele, kokanduse ja ametitund, kus külalisesineja räägib oma tööst.