Uppumissurmade arv vähenes peaaegu kaks korda

«Uppumissurmade peamiseks põhjuseks on ujumisoskuse puudumine, sest Eesti täisealistest elanikest on 50%-l kindlalt ebapiisav ujumisoskus, nad ei oska üldse ujuda või suudavad teha seda ainult kuni 25 meetrit,» rääkis päästeameti ennetustöö osakonna juhataja Indrek Ints. «Mehed hindavad oma ujumisoskust keskmisest kõrgemalt, mis on risk oma võimeid üle hinnata.»

Ta lisas, et probleemiks on alkohol. Ints tõi välja, et 5000-11 000 inimest vanuses 15-74 on viimase 12 kuu jooksul alkoholijoobes ujunud või paadiga sõitnud. Kõige suurem osakaal on alkoholijoobes ujunud või paadiga sõitnuid peamises riskirühmas ehk 15-35 aastaste meeste seas.

Veel on probleemiks ujumine valveta supluskohtades. Eelpool mainitud peamine riskirühm paistvat silma hooletu ujumiskoha valikuga. Rohkem kui iga kolmanda jaoks pole oluline, kuhu ta ujuma läheb – peamine, et vett oleks piisavalt.

«Viimased kaks aastat on näidanud, et üle kolme päeva kestev soojalaine mõjutab hukkunute arvu. Sooja ilmaga armastatakse veekogu ääres napsitada,» rääkis Ints.

Ta lisas, et päästeamet alustas veeohutuse temaatikaga 2010. aastal ning töö esimesed tulemused avaldusid 2011. aastal. Kampaania tõi juurde just uppumisohust kui võimalikust riskist rääkimise. Lisaks on 5000 gümnaasiumi õpilasele läbi viidud veeohutusalane koolitus, 400 kaitseväelast said teoreetilise ja praktilise koolituse. Veeohutuse teemasid käsitleti sajal avalikul üritusel.

Ints rääkis, et 2012. aastal on plaanis jätkata suplusperioodi alguses meediakampaaniaid ning tõsta elanikkonna teadlikkust uppumisohust kui võimalikust riskist.

«Jätkame 2011. aasta koolitustega. Alustame algklasside ja lasteaia õpetajate vee- ja tuleohutusalane koolitamisega,» rääkis Ints. «Samuti KOV esindajate veeohutusalase koolitamisega ning mittetulundusühingute esitatud veeohutuslaste projektide rahastamisega.»

Tulekahjudes hukkus 2010. aastal 69 inimest, kuid eelmisel aastal tõusis see arv 73ni. 2009. aastal hukkus tulesurma 63 inimest.

«Statistikat tuleb vaadata vähemalt viimase kolme aasta keskmise põhjal. Aasta statistikat võivad mõjutada üksikud suursündmused, kus hukkunute arv ühe sündmuse kohta on väga suur,» seletas Ints. Näiteks mõjutas traagiline Haapsalu lastekodu põleng aasta näitajat.

Ints rääkis, et 2010. aasta statistikat mõjutas jaanuaris ja veebruaris pikalt kestnud pakane ja majandussurutis. Inimesed viibisid rohkem kodudes. Tulekahjude põhjusteks olid hooletus suitsetamisel ja hooldamata küttekolded.

Ints seletas, et 2012. aastal jätkab päästeamet elanikonna tuleohutusalast koolitamist ning eesmärgiks on ohutusalaselt koolitada 4% elanikkonnast (2010. aastal oli 3%).

«Isekustuvate sigarettide kasutusele tulemisega võib oodata hooletu suitsetamise tagajärjel puhkenud tulekahjude ja hukkunute arvu vähenemist 15-20%,» lisas ta.

Probleemkohtadest rääkides rõhutas Ints, et endiselt on kõrge suveperioodil kuni 35-aastaste uppunute osakaal.

«Samuti tahame tõsta elanikkonna teadlikkust hooldamata küttekolletest ja rikkis küttekollete tagajärjel tekkinud tulekahjude põhjustest ning tõsta teadlikkust suitsuanduri vajalikkusest ja selle hooldamise vajadusest,» rääkis Ints. «2010. ja 2011. aasta tules hukkunud vanurite kodude eluruumides polnud vähemalt pooltel juhtudel kohustuslikku suitsuandurit või oli seadme patarei tühi.»