Tiina Saar-Veelmaa: kui tippjuhi sülle saab panna pea

Me ei kuule Eestis kuigi sageli avalikust kaklusest omanike ja tippjuhtkonna vahel, sest need püütakse lahendada kokkuleppel, vahel ka kuldse käepigistusega, et mitte organisatsiooni mainet kahjustada. Loomulikult tekivad koostöös konfliktid ja osapooled ei pruugi osata neid ise lahendada ja vallandub sõda, mis toob kaotusi mõlemale poolele.

Mõtlesin Kiviõli koolidirektori saaga valguses, millal oleks saanud konflikti professionaalselt lahendada, piinlikkusse võimuvõitlusse kaldumata. Professionaalsuse all pean silmas seda, et osapooled saaksid aru oma rolli piiridest ja vastutusest. Tippjuhi omaduste hulka käib võime panna end oma töötajate asemele, huvi ja vajadus neid mõista. Aga nagu kirjutas Fontese partner Piret Jamnes mõnda aega tagasi, võib pikka aega nn elevandiluutornist juhtimine tekitada pöördumatu mõistmiskriisi, süveneb kõiketeadja hoiak ja väheneb empaatiavõime. Ja sellises olukorras ei adu inimene enam oma otsuste ja tegevuse tagajärgi.