:format(webp)/nginx/o/2020/01/29/12903882t1h1d3c.jpg)
Eesti muutub järjest paremaks paigaks, kus elada. Avaliku arvamuse uuring siseturvalisusest 2018. aastal kinnitas seda, nimelt oli 88 protsenti elanikest oma eluga rahul. Siiski märkis kuus protsenti vastanutest suurema ohuna ühiskonnas lähisuhtevägivalda (2016 oli see 11 protsenti).
Valitsuse tegevust hinnati kõige kriitilisemalt just lähisuhtevägivallaga tegelemises: peaaegu iga teine vastaja (45 protsenti) nägi valdkonnas puudujääke. Viimasel kümnel aastal on perevägivallast järjest enam räägitud, aga tegudeni jõudmine võtab aega.
Eelmisel aastal jõuti kõigis maakondades niikaugele, et kõrge riskiga lähisuhtevägivalla ohvrid saavad tuge ja abi meeskondadelt, mis töötavad MARAC-mudeliga. Politsei ja sotsiaalkindlustusameti spetsialistid juhivad võrgustikke, kuhu kuuluvad sotsiaal- ja lastekaitsetöötajad, naiste tugikeskuse ja prokuratuuri esindajad. Järgmise sammuna nähakse meedikute liitumist MARACidega. Arstid hindavad oma oskust vaimset vägivalda ära tunda üpris kesiseks, sestap loodavad ohvriabi töötajad neid koolitamistega järele aidata.
Piltlikult öeldes seisab terve meeskond ohvri taga: pakub talle kaitset ja aitab vägivallatseja võimu alt välja. Kui poleks ühte «aga»: ohver peab selleks nõusoleku andma. Ohvrite abistaja Anne Klaar kinnitas, et toetada saab vaid siis, kui kannatanu on nõus, muidu muutuksid vägivaldseks just nemad.
:format(webp)/nginx/o/2020/07/02/13185122t1h76d1.jpg)