Ordeni väärilised Tänak, Järveoja, Port ja Tiisler

Lisaks autorallitšempionitele sai sama tunnustuse osaliseks veel spordibioloog Kristjan Port, kes on aastaid olnud ausa spordi edendaja ja dopinguvastase võitluse eestkõneleja. «See on kindlasti vaikseks võttev ja pausi pidav olukord,» oli tema esimene reaktsioon pärast uudise kuulmist.

Saatuse ninanipsuna antakse talle sama autasu, mis mullu pärast Seefeldi dopinguskandaali suusatreener Mati Alaverilt ära võeti. Pordi sõnul pole tunnustuse juures oluline mitte see, et see tuli temale, vaid on tähtis, et ühiskond tervikuna pöörab dopinguteemale rohkem tähelepanu.

«Spordis on terve hulk hüvesid – meelehea saamine ja enda arendamine –, mida saadakse ainult siis, kui see püsib mänguna. Kui see muutub tööks, siis ei arendata enam ennast, vaid hakatakse kujundama tööprotsessi. Aga seda inimestele enam vaadata ei meeldi. Töö ei tõmba pealtvaatajaid kaasa,» lausub Port.

Aastate jooksul on ta tundnud ka oma ameti teist poolt: osa Eesti spordisõprade viha. On ju Port oma kaasvõitlejatega seadnud kahtluse alla kunagised suured suusa triumfid. «Kui valdkond läheb korda ja keegi võtab seisukohti, mis sinu maailma segavad, siis esimene reaktsioon on emotsionaalne. Massis võimenduv pahameel on tegelikult inimese loomulik reaktsioon. See näitab, et temaatika läheb korda,» leiab ta.

Nii nagu Port oli ordenist kuuldes sõnatu ka legendaarne tele- ja raadiohääl Tarmo Tiisler, kes pälvis V klassi teenetemärgi.

«Praegu on ausalt öeldes nii tühi tunne, nagu pole tükk aega kohe olnud. Kui üldse...» sõnab 1993. aastal Eesti Raadio sporditoimetuses alustanu. «Mul on hea meel, et see, mida ma teen, läheb kellelegi korda. Arvan, et see on nii kõikide inimeste jaoks, kes kusagil laval – seda see telepurk meiegi jaoks ju on – tegutsevad.»

Pärast võistlusi on ta tihti kuulnud, et sportlased ei oska oma edu kuidagi sõnadesse panna. Või et saavutatu jõuab kohale alles järgmisel päeval. Ja eilseni polnud ta seda kunagi mõistnud. «Olin saanud küll sportlasest aru, aga nüüd siis tean ka ise, mis tunne see on. Ongi lihtsalt tühi tunne,» lausub Tiisler.