Justiitsminister nõustub Seederi ja Helmega: Ülle Madise kompab piire (28)

«Minu seisukohast on proua Madise läinud nõksu üle piiri. Põhiseaduse järgi õiguskantsler teostab põhiseaduslikkuse järelevalvet, aga eeskätt siis, kui seadus on vastu võetud. Alles siis hindab õiguskantsler, kas see on põhiseadusega kooskõlas või ei ole ja esitab omapoolsed argumendid, aga mitte eelnõu menetluse käigus,» tõi minister välja ja nentis, et see ei ole hea toon. «Selles mõttes olen täiesti Helir-Valdor Seederi ja Mart Helme seisukohtadega päri. Ma ei oleks nii reljeefne, aga kindla peale on tegemist piiri kompamisega,» ütles Raivo Aeg.

Justiitsminister rõhutas, et samade asjaolude kontrollimiseks, millele õiguskantsler Ülle Madise osundas, tellis justiitsministeerium advokaadibüroolt õigusliku hinnangu analüüsi. «Härra Paul Keres (analüüsi autor) tõi selgelt välja, et on põhiseaduslikke riiveid, aga see ei tähenda seda, et seadus ei peaks jõustuma. Põhiseaduslikke riiveid kohtame tegelikult igapäevases elus palju,» selgitas erakonna Isamaa liige Raivo Aeg ja tõi näiteks noormeeste kaitseväkke kutsumise. «Kutsealuste üks oluline põhivabadus saab ju peaaegu aastaks piiratud! Aga see on proportsionaalne ja põhjendatud. Samamoodi ka need punktid, mis õiguskantsleri poolt välja toodi. Selgelt ei saa nii-öelda võrdselt kohelda neid, kes juba ei ole võrdses seisus,» argumenteeris minister. Poliitiku sõnul ei ole võrdses seisus inimesed, kes on liitunud teise sambaga ja need, kes ei ole. «Neile ei olegi võimalik nii-öelda võrdse kohtlemise printsiipi rakendada, sest nad ei ole võrdselt koheldud.»

Valitsus toetas reedel peaminister Jüri Ratase ettepanekut siduda pensionireformi seaduse eelnõu vastuvõtmine riigikogus usaldusküsimusega. Selle otsusega võtab valitsus riigikogu rahanduskomisjonilt üle kohustuse menetleda kogumispensioni reformi seaduse eelnõu. «Seda on parlamendi praktikas kasutatud ka varasemalt, aga ega see väga tihe praktika ei ole tõepoolest. Üldjuhul kasutatakse teda sellisel juhul, kui opositsiooni ettepanekud ei lähtu tervest mõistusest. Toon välja ühe näite, kus Reformierakonna saadik härra Andres Sutt on esitanud umbes 350 muudatusettepanekut. Selgelt ei ole need sisulised muudatusettepanekud, mida parlament peaks arutama,» sõnas ta.

Tartu ülikooli õigusteaduskonna professor Jaan Ginter ütles Rahvusringhäälingule antud intervjuus, et tõenäoliselt saab õiguskantsler Ülle Madise ja valitsuse vaidlus lahenduse alles riigikohtus. Valitsuskoalitsioon ei usu, et leitaks reformist vastuolu põhiseadusega, aga kohtu ülesanne ongi see kindlaks teha. «Siis tuleb parlamendil kindlasti sellele reformile uuesti otse vaadata. Iseenesest poliitiline tahe ühte süsteemi muuta, ei ole vastuolus põhiseadusega,» lausus justiitsminister Raivo Aeg.

Intervjuud justiitsministriga vaata SIIT.