Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/01/29/4950793t1he989.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2020/01/22/12887476t1h8800.jpg)
Aastal 1998 kogunenud Pia Frausi diskograafias ei ole just palju albumeid, 20. jaanuaril ilmunud «Empty Parks» on järjekorras alles kuues. Tõsi, vahepeal Pia Fraus faktiliselt küll ei tegutsenud, kuid juriidiliselt oli siiski täiesti olemas. Bändi liikmed olid suuremalt osalt koos lihtsalt teises bändis nimega Imandra Lake.
«Empty Parks» sisaldab endas esmapilgul kaunikesti erinevaid poolusi: linn ja maa, mees ja naine, müra ja sulnidus, aeg luubis ja gaas põhjas. Samas ei saa öelda, et tegemist oleks üksteist absoluutselt välistavate vastanditega või dissoneerivate kontrastidega. Pigem on olukord vastupidine, kõigil neil on tänu paslikule mõtestamisele ja nutikale vormistamisele ühisosa. Üldine eeterlikkus ei mõju rammestavalt, kitarrimüra ei kurdista ega pane kuulaja kannatust proovile.