GALERII ⟩ Hämmeldunud taimed on õitsema hakanud

Sel aastal on soojakraade olnud tavapäratult pikalt, mis on taimed segadusse ajanud. Tartu Ülikooli loodusmuuseumi kuraator Ülle Reier selgitab, et jaanuariks on tavaliselt taimede sügavpuhkus läbi, pungad valminud ja õitsemiseks on vaja veel vaid sooja ilma. Ometi märgati Tartus esimest nurmenukku, mis peaks õitsema hakkama mais. Nii varajane õitsemine on üsna mõttetu, sest tolmeldajaid veel pole ja vilju ei teki.Tuleb vaid arvestada võimalusega, et kevadel on õitsemist vähem, juhul kui külm talv jääbki tulemata.

Mõned õitsevad taimed on ohus, kui soojast talveilmast peaks üleöö saama krõbe talv. Lumevaip on justkui kaitsekihiks ja selleta võivad kahjustused suuremad olla. Loodusmuuseumi kuraatori Ülle Reieri sõnul aga ülemäära muretsemiseks põhjust ei ole, sest mitmetel taimedel on varupungad. «Marjapõõsaste pärast muretsen rohkem, sest sõstrad võivad varsti end lollitada lasta ja noored lehed valla päästa. Ette ennustada ei oska ka siin, sest ei tea, mis edasi,» ütles ta.

Tallinna Botaanikaaias on tärganud hernetaimed ja salatid, samuti taimed, mis tegelikult peaks õitsema alates aprillist. On uskumatu mõelda, et 80 aastat tagasi valitses Eestimaal 40-kraadine pakane, aga tänavu õitsevad jaanuarikuus sarapuud, näsiniin, rododendronid, virgiinia nõiapuu on suisa õitsemise lõpetanud,» ütles botaanikaaia vanemaednik Marit Mäesaar.

Postimehe fotograaf aga leidis botaanikaaias veel näiteks õitsevad ümaralehelise alpikanni, hariliku näsiniine, lumeroosi ja krookuse.