:format(webp)/nginx/o/2020/01/20/12881703t1he6d2.jpg)
Subjektiivsuse osa funktsionaalse lugemisoskuse hindamisel on ehmatavalt suur. Viimsi gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Kaidi Kolsar annab oma mullu Tartu Ülikoolis kaitstud magistritöö põhjal ülevaate teguritest, mis hindamist mõjutavad.
Ehkki hindamise vajalikkuse üle võib vaielda, tuleb tunnistada, et praeguses haridussüsteemis peetakse hindeid küllalt oluliseks. Paljudel noortel määrab nii eesti keele kui ka matemaatika lõpueksamil saadud punktisumma ära koha ülikooli sisseastujate pingereas. Seetõttu on tähtis, et eksamihinne oleks võimalikult objektiivne ning kajastaks koolilõpetaja tegelikke võimeid – alati ei pruugi see aga nii olla.
Uuringud on näidanud, et töö tegeliku taseme kõrval võib hinde kujunemist mõjutada veel mitu tegurit. Osalt sõltub tulemuse objektiivsus ainevaldkonnast ja ülesande tüübist: näiteks varieeruvad hinnangud essee tüüpi vastustele palju rohkem kui valik- või lühikeste, paarilauseliste vastustega küsimuste vastustele. Kõigis ainetes ei saa ega ole ka vaja hinnata pelgalt faktiteadmisi, mistõttu on keeruline määratleda tulemust arvuliselt ja objektiivselt. Nii on ka näiteks eesti keele riigieksami lugemisosas, kus lisaks tekstist nõutud info väljatoomisele mõjutab tulemuse kujunemist ka õpilase kirjalik väljendusoskus, võime sõnastada oma mõtteid selgelt ja ladusalt. Seda oskust tajutakse erinevalt, mistõttu võib töö tulemus sõltuda vastuste hindajast.
/nginx/o/2019/07/03/12321869t1h4921.jpg)