/nginx/o/2020/01/20/12881699t1h1453.jpg)
PISA 2018 pingerida on jõudnud meid rõõmustada, peagi on käes riigieksamite edetabeli aeg. Üldine avalik huvi pingeridade vastu on suur, samas hoiatavad nii mõnedki haridusele lähedal seisvad isikud, et need ei näita harituse ega kooli tegelikku taset.
Paraku on nii, et eksamihinne ei näita mõnikord ka õpilase tegelikku taset. Samas võib hindest sõltuda inimese edasine elukäik – näiteks ülikooli oma lemmikerialale sissesaamine. Küsimus on seega piisavalt tõsine, et seda analüüsida.
Kui matemaatikaülesandel on üks õige vastus ja enamasti ka üks õige lahenduskäik, mis on piisavalt formaalne, et seda suudaks hinnata ka arvuti, siis kirjandi taset saab hinnata vaid inimene ja hinnete varieeruvus on seda suurem, mida rohkem on hindajaid. Nii näitab kõrval olevas artiklis Viimsi gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Kaidi Kolsar oma magistritöö põhjal, et oma valdkonnas pädevad hindajad võivad ometi sama õpilase tööle anda hindeid, mis erinevad kuni 40 protsendi võrra.
Hindamise subjektiivsust saab vähendada, kui iga tööd loeb mitu hindajat. Eesti keele riigieksami kirjandil ongi kaks hindajat. Kui nende hinnangud erinevad oluliselt, hindab tööd veel kolmaski. Riigieksami lugemisülesande lahendusi loeb aga vaid üks hindaja. See viib mõnikord lausa kurioossete juhtumiteni, kus õpilane saab lugemises tunduvalt madalama hinde kui kirjandis, kirjutab emakeeleõpetaja Piret Järvela tänases numbris. Ometi peaks ju lugemisülesanne olema kognitiivselt lihtsam kui kirjand.
/nginx/o/2023/08/23/15542391t1hc7b9.jpg)