Kuidas valmistuda suusamaratoniks, kui lund ei ole ega tule

Endine Postimehe ajakirjanik Rasmus Kagge, nüüdne PR-büroo Agenda partner, pole sel talvel suusatanud sentimeetritki, ent ometi stardib koos hea sõbra telemees Roald Johannsoniga homme Austrias 42 kilomeetri pikkusel Dolomitenlaufi maratonil.

Nad lendasid võistluspaika juba nädala keskel. «Usun, et kahe päevaga tuletan suusatamise meelde,» lausus Kagge teisipäeval. Vähemasti on ta rullsuuskadel maha sõitnud sadakond kilomeetrit. Dolomitenlaufi võtab ta hea pika treeninguna nelja nädala pärast toimuvaks Tartu maratoniks.

Kui Tartu maraton muidugi üldse toimub. Ilmaprognoos pakub lähiajaks pigem niiske-sombuse sügise jätku.

Ometi pole Eestis tuntud suusahuvilised lootust kaotanud. Filmimees Jaak Kilmi käis veel möödunud nädalavahetusel Pärnumaal Jõulumäe eelmise aasta kunstlumega kaetud ringil suusatamas: hommikul kaks tundi ja õhtupoolikul tunnikese. «Olen tänulik sellegi eest, mis on antud,» ütleb Kilmi. Kokku on tal sel talvel suusatanud 120 kilomeetrit.

Nagu Kagge, sõitis Kilmigi nädalavahetuseks Dolomitenlaufenile, kus osaleb täna vaba- ja homme klassikalises tehnikas maratonil. «Tartu maratoni trenni mõttes kulub ära,» sõnab ta. Kahe nädala pärast lendab mees sõpradega Jaapanisse Sapporo 50 kilomeetri maratonile – ikka Tartu maratoniks valmistumist silmas pidades.

Sisetunne ütleb Kilmile, et hoolimata vähetõotavast ilmaprognoosist Tartu maraton siiski toimub. Selle nimel on ta käinud nädalas kolm korda jooksmas ning sikutanud kodus paaristõukerammu kogumiseks kummilinte. Harjutamishoogu on aidanud hoida aktiivsusmonitor. «Kui seda väikest diktaatorit ei oleks, siis võib-olla laseks lõdvemalt,» tunnistab Kilmi. «Praegustes oludes tuleb motivatsioon ise leiutada.»

Ohtlik innukus

Ka Eesti jalgpallikoondise kauane kapten Raio Piiroja ei salga, et vihmas ja tuules on suusahooajaks valmistumiseks raske motivatsiooni leida. Tunamullu lõpetas ta Tartu maratoni koguni esisajas, 83. kohaga, kuid sel talvel – talvel? – pole kordagi suusatada saanud. «Mis sa siin valmistud, kui ei tea, kas maraton üldse toimub,» ütleb ta.

Aga sportlik vorm – see on endisel tippsportlasel harjutamatagi hea. Detsembris jooksis Piiroja Vändras ilma eelneva treeninguta poolmaratoni 1:21.25ga, kuu lõpus Rocca al Mares liikus maratonis poole maani alla 2:50 tempos ja kuna tundis jalgades kergust, pani juurde... kuni sai reielihaste krambid, kaotas energiavarud ja katkestas. «Minek oli hea, aga treenitus kehv,» nendib Piiroja. Viimased nädalad on ta võidelnud lakkamatute haigustega, mida aitavad kodus levitada ka kaks väikest last.

«Enne uuesti liigutama ei hakka, kui tervis on täitsa korras,» lubab Piiroja. Ta annab endale aru, et kui Tartu maraton toimub – ja ta pigem usub, et toimub, sest «meie kliimavööndis pole võimalik, et lumi taevasse jääb» –, siis ega tal tänavu esisaja hulka asja oleks.

Telemees Hannes Hermaküla pole samuti veel kordagi suuskadele saanud. Eelmise nädala reedel plaanis, et läheb Otepääle Tehvandi kunstlumeringile harjutama, kuid sai aru, et sealsel rajal valitseb plöga (vt lisalugu), ning jättis plaani sinnapaika.

Ehkki Tartu maratonile pole Hermaküla end veel kirja pannud, ettevalmistus selleks siiski käib. Selle nädala algul andis ta Arterile teada, et on viimase kuu ajaga sõitnud Sparta treeningurühmas rullidel 78 km, teinud Tallinnas Järve ja Nõmme metsa all suusaimitatsiooni 58 kilomeetrit, jooksnud 41 ja ujunud neli kilomeetrit, lisaks mitmed pooleteisetunnised sisetrennid. Isegi kui Tartu maraton peaks ilma tõttu ära jääma, ei lähe treenitus kaotsi, sest ta on registreerinud end järgmiseks nädalalõpuks Itaalia Marcialonga maratonile ning märtsi alguseks kuulsale Vasaloppetile. Kummatigi loodab Hermaküla, et Tartu maraton õnnestub pidada vähemalt Tehvandi kunstlumeringil, nagu kolm aastat tagasi. «Üritan lippu ikka mastis hoida,» sõnab ta.

Rahvuslik tragöödia

ASi Kapitel finantsdirektor Rait Pallo, Tartu nelikürituse viiekordne võitja, säilitab samasugust optimismi nagu Hermakülagi, et halvimal juhul peetakse Tartu maraton vähemasti Tehvandi ringil. «Loodan ja usun,» kinnitab ta. «Seepärast valmistungi.»

Jaanuri alguseni veetis Pallo nädalalõpud sageli Otepääl harjutades, lisaks käis aastavahetuse eel neli päeva Soomes Vuokattis, kus sai looduslikul lumel suusatada kakssada kilomeetrit. Viimasel ajal on ta otsinud muid treeninguviise, peamiselt rullsuusatanud ning teinud suusaimitatsiooni, samuti ujunud. «Sellise treeningu pealt julgen kaks tundi võidu sõita,» tunnistab ta. «Kolme tundi veel ei julgeks.» Kahe nädala pärast läheb Pallo Itaaliasse Toblachi – Cortina d’Ampezzo 42-kilomeetrisele klassikamaratonile.

Kui Pallot innustab harjutama soov säilitada jätkuvalt oma koht Tartu maratoni lõpuprotokolli esisajas, siis olematu suusakilometraažiga PR-mees Kagge oma koha pärast ei muretse. Kui sa esisaja sekka ei konkureeri, pole kohal tema silmis erilist tähtsust. Küll aga ihkab temagi senist tulemust parandada – kärpida oma parimat sõiduaega kümme minutit, nelja ja poole tunni peale. Selle nimel on ta käinud personaaltreener Maris Kajari juhendamisel nädalas kaks korda jõusaalis üldkehalist võimekust parandamas. Ta soovib näha, kas jõutreeninguga õnnestub suusa- ning kevadel ka rattarajal paremaks saada.

Tõetund, kas õnnestub, saabub Kaggele nelja nädala pärast. Kui Tartu maraton ikka toimub. «Selle mittetoimumine on nagu rahvuslik tragöödia,» ütleb ta.