/nginx/o/2018/03/09/7672331t1h67f2.jpg)
/nginx/o/2020/01/15/12874713t1h6fe1.jpg)
Kui on soov üksi ja vaikuses oma mõtetega männimetsas jalutada või nautida hommikul merest tõusvat päikest, siis on talvine Prangli saar parim paik. Siiski pakub meretagune elu kohalikele ka katsumusi.
Tellijale
Talvine Prangli pakatab meretagusest rahust
6,44ruutkilomeetrine Prangli on Eesti kõige põhjapoolsem aastaringse asustusega saar, kus talvitub ligi 70 elaniku. Püsivaid majapidamisi on saarel talvel veerandsada.
Kohalikust poest, mis on avatud peaaegu iga päev, saab vajaliku kraami kätte, aga peab olema ettenägelik, sest kaks korda nädalas tuuakse mandrilt kaupa ja mõnigi toode võib tulemata jääda. Kohalikel on mahukad sügavkülmikud, aktiivsemad käivad mandril toidukraami nõutamas. Prangli on ainus saar Põhja-Eestis, kus on elatud pidevalt üle 600 aasta. Enne teist maailmasõda elas saarel püsivalt ligi 500 inimest, praegu võib suvel neid samapalju olla. Inimeste arv kasvab ka nädalavahetustel, rääkimata pühadest. Suvel külastab saart kuni 10 000 inimest, mis pakub ettevõtjatele võimalust turismi edendada.
Mitmekesine loodus
Prangli hiilgab mitmekesise looduse ja ilusate maastikega. Saare kivises lääneosas on soolalembese taimestikuga rannaniidud, ida- ja kirdeosa on liivase pinnasega. Suur osa saarest on kaetud männimetsaga, mis vaheldub kivikülvide ja rändrahnudega.
Nõukogude ajal õilmitses Prangli ühe osana Kirovi kalurikolhoosist. Seda meenutavad Kelnase sadamas asunud hooned, kus töötamist paljud tänaseks juba pensioniikka jõudnud kohalikud heldinult meenutavad.
Viimsist Leppneeme sadamast viib Pranglile kaks korda päevas reisiparvlaev Wrangö. Kui laev kuus aastat tagasi liinile tuli, ei olnud selle nimi üllatuseks: Wrangö tähendab rootsi keeles Pranglit.