Endine riigi peaprokurör Norman Aas näeb Savisaare protsessile aasta pärast lõppu

«Olen oma töös kokku puutunud keeruliste kaasustega ja võin öelda, et sellise korruptsioonikuriteo puhul ongi süüdimõistmise tõenäosus tavaliselt 60-70 protsenti,» selgitas Norman Aas.

Võttes arvesse protsessi keerukust nii juriidiliselt kui ka logistiliselt (ehk kohtualuseid, tunnistajaid ja materjali oli väga palju), pidi endine riigi peaprokurör möönma, et prokuratuur osutus kaotajaks. «Objektiivselt vaadatuna võib väita, et nende [prokuratuuri - toim.] argumendid jäid alla,» tunnistas Norman Aas, ent tal on hea meel, et riigiprokuratuur julgeb alustada protsessi isegi siis, kui edu ei ole kindel.

5. juunil 2018 lõpetas Harju maakohus Savisaare suhtes kohtumenetluse süüaluse tervislikel põhjustel. Sellega muutus «sajandi protsessis» nii mõndagi. «Üks suund oli kindlasti see, et kadus ära raskuskese, mis sidus kogu selle protsessi kokku. Kui vaatame neid episoode, mis kohtus lahenduse said, siis ega neid enam omavahel eriti midagi enam ei sidunud. Kindlasti Savisaar ühendas neid kõiki,» arvas jurist ja lisas, et tänu Savisaare pildilt kadumisele sai protsessis tegelikult kiiremini edasi liikuda. «Kui Savisaar oleks pidanud edasi osalema, siis ma kardan, et veel eilseks päevaks [14. jaanuariks - toim.] seda kohtulahendit poleks tulnud,» tõdes vandeadvokaat.

Samas ei ole kohtusaaga veel läbi. Tallinna linnavalitsuse korruptsioonisüüasja süüdistaja, juhtivprokurör Taavi Perni sõnul kaebab prokuratuur otsuse edasi ringkonnakohtusse. Selle tulemust on Norman Aasa sõnul keeruline prognoosida. «Pigem tahaksin välja tuua, et see otsus (ükskõik milline see saab olema) on tagasiulatuva mõjuga varasematele asjadele. Kokkuleppemenetlusega süüdi mõistetud isikul [Villu Reiljanil - toim.] tekib võimalus see otsus nüüd üle vaadata. Kui Vello Kunmani õigeksmõistmine jõustub, mille põhjuseks on see, et kohtu meelest seda tegu ei ole aset leidnud, siis ei ole välistatud, et ka Villu Reiljani kokkuleppega süüdimõistmine võib kohtu poolt üle vaadatud saada,» selgitas advokaadibüroo Sorainen nõunik Norman Aas.

Endine riigi peaprokurör Aas nõustus, et kahtlemata on tegemist olulise kaasusega. Küll aga on jurist veendunud, et tegemist ei ole poliitilise kriminaalasjaga. «See ei ole kuidagi ajendatud poliitilistest eesmärkidest või kellelegi poliitilise ärategemise eesmärgil,» kinnitas «Otse Postimehest» saatekülaline, ent nõustus kaasuse selge mõjuga poliitikale. «Kahtlemata on sellel protsessil mõju nii Keskerakonnale, Tallinna linnale kui ka ühiskonnale laiemalt. Ei saa selle protsessi mõju alahinnata teatud poliitilistele muudatustele. Kui nii olulised või poliitilise mõjuvõimuga isikud on kohtu all, siis omab see tähendust ka väljaspool kohtusaali,» lausus vandeadvokaat Norman Aas.

Täispikka intervjuud vaadake SIIT.