/nginx/o/2020/01/13/12869707t1hea2d.jpg)
Kriis Iraani ja USA suhetes pole kindlasti lõppenud, kuid islamivabariigi juhid teavad, et avalik rünnak Ameerika Ühendriikidele oleks režiimi enesetapp, usub USA Luure Keskagentuuri (CIA) endine töötaja Daniel Hoffmann, kes on luuretööd teinud ja juhtinud nii Tallinnas, Moskvas kui ka Lähis-Idas.
Kuidas asi Iraania ja USA vahel üldse nii kaugele läks?
Suurimaid vigu, mida oleme seal piirkonnas teinud, võis olla Iraagi ründamine 2003. aastal. Samas polnud see ainult meie viga, sest Iraan mängis toona ja mängib ka praegu tähtsat rolli. Iraagi suveräänsust ja iseseisvust ähvardavad praegu kaks ohtu: ISIS ja Iraan. Hoolimata sellest, et Iraagi parlament hääletas meie vägede väljasaatmise poolt, mõistavad iraaklased USA kohalolu tähtsust, et võidelda ISISse vastu. USA mitte ainult ei luura seal, vaid tähtis on ka sõjaväe kohalolek – kuigi meil on seal ainult 5000 sõdurit – ja koolitus.
Juba 15 aastat on Iraan kasutanud süstemaatilistelt oma võitlejaid USA vastu. Nii otse kui ka toetatud rühmituste kaudu on Iraan tunginud Iraaki. Neil on oma mehed Iraagi parlamendis, siseministeeriumis ja mujal. Suurimate parteide juhid Muqtada al-Sadr ja Hadi al-Amiri on kõige aktiivsemad. Al-Sadr on Iraagi võitleja, kes on mõnikord Iraaniga ja mõnikord mitte, kuid alati USA vastu. Al-Amiri on aga täiesti Iraani mees.
USA tähtsaim huvi seal pole minu meelest seotud majandusega, vaid ikka endiselt ISISe ohuga. See tugevneb Iraagis jätkuvalt, sest luure, sõjavägi ja poliitikud ei saa ISISega tegeleda. Põhimõte «clear, hold, build» pole võimalik ilma kohaliku toetuseta.
/nginx/o/2020/09/02/13317226t1h1e58.jpg)