Martin Ehala: PISA suurandmetes kaevates (6)

Peale funktsionaalse lugemise, matemaatika ja loodusainete testi täitsid õpilased üsna põhjaliku küsimustiku, milles uuriti detailselt mitmesuguseid koolikultuuri aspekte (koostööd, võistluslikkust, koolikiusamist, distsipliiniprobleeme, individuaalset lähenemist, õpetaja tuge ja paljusid teisi tegureid). Lisaks küsitleti valikuliselt koolidirektoreid, emakeele-, matemaatika- ja loodusainete õpetajaid, teiste ainete õpetajaid ning mõnes riigis ka lapsevanemaid.

Tulemuseks on andmebaas, mis sisaldab infot 620 004 õpilase testitulemuse ja taustatunnuste nagu soo ja emakeele kohta, küsitlusele antud vastuseid ja valikuliselt ka lapsevanemate küsitlustulemusi iga õpilase kohta kokku 1119 andmepunkti. Ja kõik need ligi 700 miljonit andmeühikut on analüüsimiseks vabalt kättesaadavad igaühele, kes viitsib kulutada paar päeva, et end andmemassiivi struktuurist läbi närida, ja valdab piisavalt statistikat, et arvutil analüüse jooksutada.

Muidugi saab ülevaate ka lihtsamalt. Innove kodulehelt leiab 14-leheküljelise eestikeelse lühikokkuvõtte ja 157-leheküljelise tulemuste raporti. Viimase kohta peab küll ütlema, et selles on vigu, mille klaarimiseks tuleb kõrvale võtta uuringu ingliskeelsed ülevaated, mida on lausa kolm köidet, igaühes üle 350 lehekülje. Kogu see info on siiski suhteliselt pinnapealne esmatasandi analüüs, mis esitab põhitulemused ja eri muutujate omavahelisi seoseid, mille põhjalt on tehtud üldistusi. See ei ole kriitika – nii mahuka andmestiku mõtestatud süvaanalüüsi ei saagi teha aastaga, mis kulus testi sooritamisest raportite avalikustamiseni.