Tööinspektsioon registreeris mullu 4117 tööõnnetust

Tööõnnetusterohkeim sektor on metallitööstus. Maakondlikult toimus enim tööõnnetusi Tallinnas ja Harjumaal, teatas tööinspektsioon.

132 eelmisel aastal juhtunud tööõnnetuse asjaolud on veel selgitamisel. Varasema aastaga võrreldes on tööõnnetuste arv langenud, ent tegemist on muudatusega andmete kogumisel. Möödunud aasta jaanuarist tuleb tööinspektsiooni teavitada vaid nendest kergetest tööõnnetustest, millega kaasnes töötaja töövõimetuslehel viibimine.

Tööinspektsiooni peadirektori Maret Maripuu sõnul on töökeskkond Eesti ettevõtetes tervikuna liikunud veidi paremuse poole ning soovitakse ja osatakse riske hinnata.

«Suurtest muutustest Eesti töökeskkonnas paraku raporteerida ei saa. Raskete tööõnnetuste arv on jäänud sisuliselt samaks kui aasta varem. Rahul ei saa olla asjaoluga, et möödunud aastal kasvas surmaga lõppenud tööõnnetuste arv. Kui liita siia juurde 11 inimest, kes surid töökohal valdavalt terviserikke tõttu, oli eelmine aasta meie töötajaskonnale päris ränk,» ütles ta. «Suurem tähelepanu riskide maandamisele ning korrapärane tervisekontroll aitab hoida meie töötajate töövõimet ja seeläbi ka meie ettevõtete tervist,» lisas Maripuu.

Tööõnnetusterohkeim oli eelmisel aastal taas metalltoodete sektor. Kõige vähem tööõnnetusi juhtus kalanduses. Valdkonniti on tööõnnetuste arv vähenenud enim riigikaitses, avalikus halduses ning puidutööstuses. Maakondlikult juhtus enim õnnetusi Tallinnas ja Harjumaal. Välisriikidest juhtus enim tööõnnetusi Eesti töötajatega Soomes.

2018. aastal juhtus Eestis 5167 tööõnnetust, millest 4037 olid kerged, 1119 rasked ning 11 lõppes töötaja surmaga.