:format(webp)/nginx/o/2020/01/09/12860159t1h12bf.jpg)
Suurte muutuste ajal võivad uueks aastaks seatud plaanid saada ise stressiallikaks. Kui elu on pea peale pööratud, pole mõtet hakata ümber sättima elu teisi tahke, pigem võtta üks päev korraga ja kohaneda elumuutva sündmusega, rääkis kliiniline psühholoog Kaia Kastepõld-Tõrs.
Mida annab kirjutamine isiklikest raskustest, ka vähikogemusest haige või lähedasena?
Elumuutvaid sündmusi tuleb inimeste elus ette ju päris tihti. Suurest muutusest kirjutamine annab võimaluse oma kogemust korrastada ja mõtestada ja see on igasuguse muutusega toime tulemise alus. Kui juhtunu jääb sõnastamata «tombuks», kus on emotsioonid ja tõlgendused, millel pole silte küljes, et näiteks mida see või teine tunne tähendab, siis emotsioonid plahvatavad pealtnäha suvalise elus ette tuleva päästiku tagajärjel ega allu inimese kontrollile. Lahendamata kogemused hakkavad elu segama, eriti kui neid saab rohkem.
Millal tasuks sulepea pihku võtta?
Kirjutama võib hakata kohe, kui see mõte tuleb, siin pole õiget ega valet aega. Mõnele piisab paarist minutist, et suurest sündmusest rääkida või kirjutada, teine võib enda avamiseks vajada päevi, kuid või isegi aastaid. Eks see sõltu elukogemusest ja oskustest, kuidas inimene on õppinud elus raskete asjadega hakkama saama.
Vanasti peeti salmikuid ja päevikuid, nüüd on võtnud Facebook selle rolli üle.
:format(webp)/nginx/o/2020/07/02/13185122t1h76d1.jpg)