/nginx/o/2020/01/08/12860148t1h7f74.jpg)
Eesti Tervishoiu Muuseumi näituste projektijuht Taavi Kuri rääkis Kadri Tammepuule, et muuseum kogub kogemuslugusid vähihaigetelt ja nende lähedastelt, kes soovivad kirjutades ise abi saada ja ka teisi toetada ning elule haigusega laiema tähenduse anda.
Viie aasta eest tervishoiumuuseumi külastusjuhina tööd alustanud Taavi Kuri on surmast rohkem mõelnud ja rääkinud kui enamik tema eakaaslasi. Kuri lapsepõlves peeti vähidiagnoosi surmaotsuseks. «Minuga üheealine peretuttava poeg haigestus ootamatult vähki ja paari aastaga oli ta läinud,» meenutas Kuri.
Pereringis toona sellest ei räägitud, kuid poisi sisse jäi ebamäärane hirm. «Oma üllatuseks leidsin hirmu uuesti üles, kui mul tekkis teismelisena seljale healoomuline rasvkasvaja,» jutustas Kuri. «Püüdsin ise hakkama saada, kuid lõpuks sai paanika võitu. Hoolimata tohtri soovitusest oodata, kuni kasvaja kuju või vormi muudab, nõudsin arstilt, et ta väikese munaja moodustise ära lõikaks. Pärast operatsiooni sain meelerahu tagasi.»
:format(webp)/nginx/o/2020/07/02/13185122t1h76d1.jpg)