Rohkem nagu Johnny Deere. Väiketraktoriga Männiku düünides nagu Dakari rallil

Ajaloost on teada päris mitu brändi, mis saanud pea sünonüümseks valdkonnaga, mida nad esindavad. Kärcher, Bobcat, Brembo – need on vaid mõned näited, aga isegi nende hiidude seas paistab silma nimi John Deere. Tõsi, meie ellu jõudis peaaegu 200 aasta vanune põllumajandus- ja rasketehnika tootja võrdlemisi hiljuti – kolmekümne aasta eest müttasid me põldudel pigem Kirovetsid, Belarusid ja T40-ned. Ent teisel pool ookeani, süvaläänes, pole vist kedagi, kes ei teaks John Deere traktoreid.

Olgugi et härra Deere leivanumbriks on tõelised raskekaallased, traktorid ja kombainid, leiame nende mudelirivist ka päris pisikesi tegelasi. Jutt käib muidugi Gatoritest, ja kahe sellisega end ühel novembrikuu päeval Männiku karjääris leidsingi.

Mis imeloom see Gator üldse on? Sisuliselt on tegemist pisikeste töö- ja tarbesõidukite haruga John Deere suures perekonnas. Lihtsad, utilitaarsed ja kergesti eri ülesanneteks kohandatavad. Välimuselt nunnud ja olemuselt tragid.

Päris sellist modulaarsust, nagu seda esindasid vanad 1., 2., 3. põlve Land Roverid ja Mercedese Unimogid, Gator küll ei paku ja seetõttu vähemasti suurema majapidamise põhitraktori rolli ei sobi. Paljud väiksemad asjad saab tema turjal aga kindlasti tehtud. Eesmärgipärasusest kõneleb ka tõsiasi, et Gatorite puhul – sarnaselt kordades suuremate ja John Deere logo kandvate sugulastega – ei peeta masina kulumisarvestust mitte läbisõitu, vaid töötunde lugedes.