Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/09/05/2177179t1h8087.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2020/01/05/12852315t1h56d0.jpg)
Viljandi teater Ugala tähistab 6. jaanuaril sajandat sünnipäeva. Teater on heas vormis. Sama ergas ja vaimukas, klaari mälu ja terava olevikutajuga nagu eakaaslane Allan Karlsson, hooaja avalavastuse «Saja-aastane, kes hüppas aknast välja ja kadus» peategelane.
Ugala mängukavas on praegu mitu isikupärast, sündmuse kaaluga lavastust. Nende seas publikut hoogsalt provotseeriv live-show «Lotomiljonärid».
Esimese tuhinaga tundub Andres Noormetsa näidendi ja lavastuse žanrimääratlus üdini adekvaatne: ülevõllikomöödia. Teatripublik paisatakse hüperglamuursesse telemängu, lava (stuudio) sätendab kullas ja karras, saatejuhtide kostüümide paraad pimestab (kunstnik Andres Noormets, kostüümikunstnik Maarja Viiding).
Mängureeglid tehakse intensiivselt selgeks, pallid keerlevad, valgus sähvib, lotovõite pudeneb sinna ja tänna. Ent mida aeg edasi, seda vähem on tahtmist alluda aplodeerimise diktaadile. Aina ilgemaks muunduvad telemängu juhtivad meelelahutajad.