Täna taasavati Eesti Panga muuseum, kus on lisaks rahatähtedele välja pandud põnevad mängud, Eesti Vabariigi ajalooline kuld 1922. aastast ning keldrikorrusel saab vaadata varjuteatrit, kus valerahategijat karistuseks katlas keedetakse.
Uuendatud keskpanga muuseumis näidatakse ajaloolist kullakangi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Muuseumi avamisel pakuti esmakordset võimalust oma silmaga näha Eesti Panga ajaloolist kulda 1922. aastast. Tegemist on kullaga, mille tagastas 1990ndate algul Rahvusvaheline Arveldustepank Eestile ja selle abil tagati taasiseseisvunud Eesti kroon.
«See on tükike sellest kullast, millest palju on räägitud alates 1991. aastast,» ütles Eesti Panga sularaha ja turvaosakonna juhataja Rait Roosve. «Selle sama kulla alusel käivitati 1990ndate aastate algul rahareform. Väike osa kullast jäi üle, täpsemalt 265 kilogrammi, mis kuulub siiani Eesti Pangale ja seda hoitakse USAs.»
Roosve lisas, et kullakang kaalub 11,3 kilogrammi, tema puhtuse aste on 9952 ehk ta ei vasta tänapäevases mõistes investeerimiskulla standarditele. Hinnaks peaks tal olema ligi 470 000 eurot.
Roosve seletas, et Eesti Vabariigi kuld anti Nõukogude Liidule osaliselt Rootsi ja Inglismaa keskpangast, kuid USA keskpank ja Rahvusvaheline Arveldustepank seda ei teinud.
Ajaloolise kullakangi tõi Eesti Pank Eestisse 2011. aasta detsembris USA keskpangast Federal Reserve Bank of New York. Kullakangi eksponeeritakse edaspidi ka muuseumi uues väljapanekus, kuid päris ehtsat kullakangi on võimalik muuseumis näha lühikest aega.
Uuenenud muuseumi poes saab vahetada kroone eurode vastu, vahetada katkist või rikutud raha, soetada Eesti Panga meenetooteid (meenemünte ja numismaatilisi tooteid, raamatuid) ning samuti on poest võimalik endale kaasa osta muuseumiga seotud meeneid. Oma viimased kroonid vahetas eurodeks ka keskpanga president Andres Lipstok.
Endise ajaloolise Aadlipanga ruumides asuva muuseumi näitus laienes endiselt 180 ruutmeetrilt 370 ruutmeetri suurusele pinnale. Muuseumi laienemisega seotud renoveerimistööde käigus said ühtlasi uue ilme muinsuskaitse all olevad ajaloolised ruumid, milles jääbki edaspidi muuseum tegutsema.
Uuenenud muuseum täidab lisaks raha ja Eesti Panga ajaloo tutvustamisele silmaringi laiendamise ülesannet. Selle jaoks loodi interaktiivsed väljapanekud, mis seletavad keskpanga ja eurosüsteemi ülesannet, annavad põhjaliku ülevaate valdkondadest, millega keskpank ja eurosüsteem tegeleb: raha- ja majanduspoliitika, finantssüsteem ja selle stabiilsus, maksesüsteemid, välisvarade haldamine, raha tootmine ja roll ühiskonnas.
Muuseumis on põhjalik ülevaade Eestis käibinud rahade ajaloost ja samuti raha kujunemise ajaloost üldisemalt. Paljut aitavad paremini mõista temaatilised mängud. Huvitav on keldrikorrusel asuv trellidega kong, mille kõrval olevat nuppu vajutades algab varjuteater, kus karistatakse valerahategijat katlas keetmisega.
Muuseumi külastamine on tasuta ja sinna võib minna alates 3. jaanuarist kell 12. Muuseum ja selle juurde kuuluv muuseumi pood on avatud teisipäevast reedeni kell 12.00-17.00 ja laupäeviti kell 11.00-16.00. Muuseum asub Tallinnas aadressil Estonia pst 11.