Aarne Seppel: miks just proviisorid? (16)

Õnneks ei ole ma isiklikus elus liiga palju pidanud apteekidega kokku puutuma. Nüüd on aga apteegindus nii suureks läinud, et ei pääse sest kuidagi mööda. Mõned küsimused on siiski vastuseta.

Populaarne uudistesaade rääkis apteegiteenusest kui elutähtsast teenusest. Elutähtsate teenuste nimekiri on seaduses kirjas ja meditsiini puudutab vaid vältimatu abi korraldamine, mitte ravimite müümine. See on väike asi, lihtsalt kontrollitav.

Teine mõte on filosoofilisem. Riigi esindajad ütlevad, et apteegiteenus ei tohi olla äri ja proviisorid on paremad apteegipidajad. Võib-olla, aga miks ei nõuta, et elektrifirma omanik oleks elektrik, gaasiettevõtet juhiks gaasimees, Teliat insener. Kõik need on seaduse järgi elutähtsad teenused.

Kui Venemaal võtab riik ära inimeste vara ja äri, siis keegi väga ei imesta. Keegi ei arva, et Venemaal peaks eraomand olema puutumatu, investeeringud elementaarselt kaitstud ja inimõigused austatud.

Miks ei nõuta, et elektrifirma omanik oleks elektrik, gaasiettevõtet juhiks gaasimees, Teliat insener.

Kui riik tõesti arvab, et apteeki tohib omada ainult proviisor, siis peaks riik apteegid praegustelt omanikelt, kes ei ole proviisorid, õiglase hinna eest ära ostma ja hakkama ise pidama või litsentse jagama. Praegune reform tundub mulle soovina piirata eraomaniku tegevust ja võimalust omandit käsutada. Ju neid põhjendusi on teisigi, aga valdavalt kumab läbi soov karistada liiga edukaid ettevõtjaid.

Ma tõesti ei näe, kuidas võiks paraneda ravimite kättesaadavus või alaneda hind. Muidugi ma võin olla ka asjadest täiesti valesti aru saanud, aga üksikud proviisorid ei saa hulgifirmadelt paremaid hindu, nii nagu ei saa üksikud poekesed iialgi hindade osas võistelda suurte ketipoodidega.

Turumajandusele oleks parim, kui retseptiravimeid ja võib-olla ka mõningaid käsimüügiravimeid müüks riik ise (hind niikuinii on ette määratud). Ülejäänud käsimüügiravimite müügi võiks lasta vabaks. Mõned nõuded võib ju nõustamisele sisse kirjutada, aga käsimüügiravimite turul tekiks see konkurents, mida vist soovitakse.

Praegune proviisor- ja ketiapteekide vastandus on väga tugev ja jaburalt emotsionaalne. Ainus asjalik argument on riigikontrolli aastaid tagasi tehtud audit, milles leiti, et ketiapteekide ravimid on keskmiselt kümnendiku kallimad kui haiglaapteekides ja tegemist on monopolile sarnaneva vertikaalse integratsiooniga.

Ega see poolepäevane sundsulgemine väga mõistlik olnud, selle eest võiks kohe aasta või isegi kümnendi turundusfopaa tiitli kätte jagada. Aga ministeerium võiks seda võtta õppusena, sest tegelikult võivad kõik ketiapteegid end kinni panna. Tähtajatult.

Ja veel, vähemalt kiire otsinguga ei ole võimalik aru saada, kas proviisoritele õpetatakse ettevõtlust, ärijuhtimist ning kas riik aitab mitteärilise apteegi rajamiseks kapitali leida?

Märkus: Postimees kuulub Postimees Grupp ASi, mille omanikfirma UP Invest on ühtlasi ravimite hulgimüügiga tegeleva ja Aphoteka apteeke koondava Magnum Grupi omanik.