Päevatoimetaja:
Alexandra Saarniit
Saada vihje

Andres Herkel: Donald Tuski uus amet ja Euroopa tulevik

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Andres Herkel.
Andres Herkel. Foto: Mihkel Maripuu

Euroopa Parlamendi suurima fraktsiooni juhiks saanud Donald Tusk tunnetab Eestile olulisi probleeme ning kogu Kesk- ja Ida-Euroopa regiooni hingeelu väga hästi, kirjutab kolumnist Andres Herkel.

Alates selle aasta lõpust on Donalt Tuskil uus amet – ta juhib Euroopa mõjukaimat parteiperekonda, Euroopa Rahvaparteid (European Peoples Party, EPP). Kuigi see amet pole jooksvas uudisvoos nii silmatorkav, kui oli ta äsjane roll Euroopa Ülemkogu eesistujana, on tegemist mõjuka ja Euroopa poliitilist arengut suunava valikuga.

Ekstsentrilise Jean-Claude Junckeri kõrval oli Tuskil viie viimase aasta jooksul Euroopa Liidu tippjuhtkonnas tasakaalustav roll. Teda peetakse paljude poliitiliste lahenduste tegelikuks arhitektiks. Tusk on liberaalne konservatiiv ning pärineb kašuubi vähemusest, mida on ehk kõige õigem nimetada poolakate subetnoseks. Eestile olulisi probleeme ning kogu Kesk- ja Ida-Euroopa regiooni hingeelu tunnetab Tusk väga hästi.

Kuid Poola Kodanike Platvormi esindaja saamine Euroopa paremtsentristide juhiks on punane rätik Poola valitsusele. Õiguse ja Õigluse erakond on juba pikka aega Tuski rünnanud. 2017. aastal püüti nurjata tema jätkamist ülemkogu eesistujana. Ükski teine liikmesriik sellega kaasa ei tulnud. Usaldus Tuski vastu oli veenev.

Poola võimupartei ei kuulu Euroopa Rahvaparteisse, küll aga kuulub sinna näiteks Ungari Fidesz. Euroopa Rahvapartei on Fideszi kuuluvuse peatanud, kuid Fideszi esindajad kuuluvad endiselt Euroopa Parlamendi Rahvapartei fraktsiooni. Olukord on pehmelt öeldes segane.

Oma poliitiliselt suundumuselt on Viktor Orbáni Fidesz ja Kaczyńskite loodud Õigus ja Õiglus sugulased ning seisavad palju lähemal meie EKRE-le, Matteo Salvini Liigale Itaalias ning Marine Le Peni Rahvusrindele Prantsusmaal kui Euroopa Rahvapartei peavoolule.

Tagasi üles