Asjatundjate lemmiktoodete hulgast leiab nii kitsejuustu kui ka toonikut

Silja Luide, toidublogija, toiduajakirjanik

Fazeri Rukkileivuke – tervislik, vähese suhkru ja rohke täisterarukkijahuga, samas pole liiga kuiv ega õhuke nagu mõni teine koorikleib.

Talleggi aasiapärased kanavardad – mahlased ja parajalt maitsestatud, liigse soolata kerged taljesõbralikud vardad, mis on supermõnusad nii grillituna kui ka ahjus või pliidil valmistatuna. Eelmise suve lemmikgrilltoode.

Maks&Mooritsa verivorst toortatraga – natukene teistmoodi, aga väga maitsev ja huvitav heas mõttes. Üldse mulle selle firma lihatooted meeldivad, eriti hindan nende veisehakkliha.

Enamik uudistooteid jõuab minuni kas teiste toiduhuviliste, -ajakirjanike ja -blogijate või sõprade-tuttavate soovituste kaudu. Mõne asja olen avastanud toiduaineid hindavates žüriides osaledes, samuti pressiürituste, -reiside või -pakkide abil, tänu millele on võimalus end kiirelt uute maitsetega kurssi viia.

Väga hea mulje on jätnud väikesed juustutootjad väljaspool Tallinna (Üvasi talu, Kolotsi kitsetalu, Andri-Peedo talu jt), keda olen külastanud või kelle tooteid mekkinud. Eriti hõrgud on kodumaised kitsejuustud. Samas on väiketootjate imehead toodangut tavapoodides vähe. Minu suurim soov oleks, et saaksin rohkem kvaliteetseid Eesti juustusid (sh väiketootjate omi) poodidest mugavalt kätte, mitte ei peaks vaid suurtootjate toodanguga piirduma.

Margus Kikkul, Maamessi projektijuht

Rotaks-R OÜ boršipõhi lihaga – lihtne valmistada, sisaldab palju tailiha. Meeldivalt mahe ja maitsev, saab kiiresti valmis. Sai ostetud Rotaksi Lihapoest prooviks, nüüd saanud meie pere lemmikuks.

Talleggi suitsujuustu minutipihvid – kiire valmistada, hästi tasakaalustaud maitsega. Samuti sisaldab pakend piisavalt vedelikku kastme tegemiseks. Toote leidsin tervislikku lihatoodet otsides, millel ka kiire valmistamise eelis.

Balbiino Classicu soola­karamelli-küpsisejäätis – parajalt magus ja krõpsuv jäätis, mis tekitab sõltuvuse. Toote leidsin tänu meeldivale ja mugavale pakendile.

Minu hinnangul on turult puudu Soome tüüpi mahedamaitseline sinep, tagasihoidlik on ka teraliste kohupiimade valik ning tootearenduses on veel ruumi juustudele.

Tiit Sarv, Tallinna Toidumessi korraldaja

Mind üllatanud leiud pärinevad Tallinna Toidumessilt. Hindan ja naudin segujooke ning A. Le Coq on toonud turule uued toonikud Ørn Craft. Eriti sobib mulle greibimaitseline, maitseb nii kokteilis kui ka puhtalt rüüpamiseks.

Külastasin augustikuus Kolotsi talu Võrumaal. Merle ja Mart Leibur on oma kitsejuustudega korduvalt meeldivaid maitseelamusi pakkunud. Hea on toidutootjat isiklikult tunda, olgu ta siis suure ettevõtte juht, tehnoloog, väiketootjast taluperemees või -perenaine.

Usun, et usaldust Eesti toidutootjate vastu kasvatavad nii avatud talude päevad kui ka avatud toidutööstused septembrikuus. Mõistagi on erialaproffidele usalduse ja avatud suhtlemise kohaks meie toidumess.

Mulle väga maitseb pasteet, kahjuks pole ammu seda ise teinud. Aga sel korral jõulutoodete konkursil parimaks osutunud Maks&Mooritsa maksapasteet murulauguga viib keele alla.

Tuuli Klementa, Hindreku turismitalu ja Eesti veini kambri perenaine

Väga hea meel on, et Eesti joogimaastikul on peale käsitöö­õlude tugevalt kanda kinnitanud kodumaised käsitööveinid. Üks esimesi koduveinimeistreid Tiina Kuuler tegi otsa lahti ja andis 2014. aastal välja Valgejõe Veinivilla esimese ametliku veini. Nüüdseks on juba kaugelt üle kümne tootja, kes meie puu- ja köögivilja ning marju väärindavad, muutes need nauditavaks jumalate joogiks.

Toon välja paar 2019. aasta üllatajat.

Murimäe Veinikeldri Viveinaks 2018. aasta viinamarjadest. Veinimeister Janika Ilves on pärast katsetamisi timminud paika imelise Eestis kasvatatud viinamarjadest punaveini. Usun, et nii mõnigi veinisõber jääb selle veini päritolu arvamisel hätta. Nii juhtus vähemalt meie juuniorsommeljeede kursuse pimedegustatsioonil.

Tori Siidritalu magus mustasõstravein, mida on tammevaadis laagerdatud. Maitsesime seda veini sügisesel veinituuril, kui külastasime Eesti veini kambri koostööpartnereid. Kuigi Tori Siidritalu jäi kahepäevasel veinirallil viimaseks, siis selle veini degusteerimine on kõige eredamalt meeles. Loodan, et tulevikus jõuab tammevaati järjest rohkem kodumaist marjaveini.

Toiduainetest tooksin välja Kalamatsi pikalt laagerdunud kitsepiimajuustu ja Tõrvaaugu Mahe Talu tatramüsli.

Raivo Vokk, toitumisteadlane, Tallinna Tehnikaülikooli professor

Meremäelt mustasõstramahl, kanepiseemnetega pehmik ja Nopri murakakohupiim. Raske on pikemalt põhjendada, kui kvaliteet on sedavõrd hea ja maitse super!

Sirje Potisepp, Toiduliidu juhataja

Eestis on nii mitmekülgne toidutööstus ja tootevalik, et konkreetsete toodete asemel tooksin lõppevast aastast välja mõned suunad ja märksõnad. Need paistsid silma ka Eesti parima toiduaine konkursil. Sel aastal toimus konkurss 25. korda ja osalenud toodete hulk oli rekordiline.

Tervislikkus. Tootjad tulid välja toodetega, milles on märksa vähem lisatud suhkrut, see suund jätkub tootearenduses ka tulevikus. Eelkõige puudutab see joogi- ja piimatoodete sektorit, kus on tehtud palju selleks, et pakkuda tarbijale tervislikumaid tooteid. Ka pakendite suurus varieerub ja teeb inimese jaoks lihtsamaks sobiva koguse soetamise ja tarbimise.

Funktsionaalsus. Tarbijad on aina teadlikumad ja toitumine peab sobima nende elustiiliga. Nad soovivad, et tootel oleks funktsionaalsus, mis toetab nende elustiili (näiteks suurem valgusisaldus, Heleni kiudainete, vitamiinide ja mineraalidega rikastatud helbed).

Suurem rasvaprotsent. Kui mõni aeg tagasi olid populaarsed väikese rasvasisaldusega tooted, siis see on muutunud. Au sisse on tõusnud täispiimad, kooresed jogurtid.

Klassikud. Jätkuvalt on rida tooteid, mida eestimaalased armastavad ja mis on püsinud aastaid müügiedetabeli tipus, eelkõige pagaritooted (leib, sai). Mõned tooted on aastaid püsinud sisuliselt samasugusena, näiteks Eesti parima toiduaine grand prix’ võitnud Leiburi Rukkipala. Selliste toodete muudatused on minimaalsed, sest tarbija jaoks peitubki nende väärtus püsivuses.

Tulevikusuund on nišitooted. Juba praegu on valikus hulk tooteid, mille valmistamisel on kasutatud kas väga valitud koostisosi (näiteks mahedalt kasvatatud) või välistatud teatud ained (gluteen, liha asendatud taimsete koostisosadega) või valmib toode näiteks poes asuvas pagarikojas kohapeal. Näiteid võiks tuua palju ja arendustöö käib pidevalt. Ikka selleks, et vastata tarbija aina spetsiifilisematele soovidele ja vajadustele.